Meditsiiniajaloo konspekt
jumaluseks. Templimeditsiin oli arvesse võetav arstiteaduse haru. Selle üheks suunaks
oli nn uneravi, mida hiljem viljeldi ka Kreekas.
SUMERi, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA meditsiin kujunes välja Ees-Aasias Eufrati
ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud
allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood).
Juba varastes tekstides on piisavalt meditsiiniloolist. Üks oluline varastest
savitahvleist, mis tänapäeva teadlaste uurida, on välja kaevatud Nippurist. M. Otter
rõhutab oma meditsiiniloos, et tegemist võiks olla mõnes mõttes esimese
farmakopöaga. 145 kirjareal on toodud ära retsepte mähiste kohta (8 tk), seespidiseks
tarvitamiseks mõeldud ravimite tegemiseks (3) ning välispidiseid (4). Retseptide
analüüsi põhjal saab väita, et omaaegsetel arstidel oli ravivahendeiks eeskätt
ravimtaimed: sinep, nulg, mänd, liivatee, ploomid, viigid, paju jne. Samas kuulus
annaabi.ee 
