01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012
Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Lubjakivi lubja tootmiseks, tsemenditööstu- ses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,ehi- tus- ja viimistluskivide ning killustiku, valmistamiseks. MERGEL Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim. Savikas lubjakivi, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei peeta Mergel on pehme muldjas, enamasti hallikat või sinakat värvi kivim. Savisisaldus on reeglina 35% kuni 65% Järvelise või merelise tekkega savi- ja lubimuda kivistumise produkt Merglit kasutatakse näiteks kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks. MARMOR Marmor on laialt levinud moondekivim Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist.
Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 8-16 mm muljumiskindluseks saadi 83,4%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 200. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal kerged või rasked täitematerjaid; fraktsioonidsees jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi mida suurem puistetihedus, seda tugevam betoon; kujufaktori järgi 15...50% nõeljaid terasid; tugevusmargi järgi; merekarpide sisalduse järgi (<10%); vastavalt vajadusele ja purunemis-, külma-, löögi- ja kulumiskindluse järgi. 2) Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid?
valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000. Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2...4%. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks? Tiheduse põhjal kerged või rasked täitematerjalid; fraktsioonideks jaotamise põhjal; tolmu ja savisisalduse järgi see võib olla 1...3%; täitematerjali terade suurima ja vähima läbimõõdu suhte järgi (D/d>1,4); puistetiheduse järgi mida suurem puistetihedus, seda tugevam betoon; kujufaktori järgi 15...50% nõeljaid terasid; tugevusmargi järgi; merekarpide sisalduse järgi (<10%); vastavalt vajadusele ja purunemis-, külma-, löögi- ja kulumiskindluse järgi. 2) Millised on betoonisegudes kasutatavad killustiku fraktsioonid?
Tavaliselt kasutatakse kolmekambrilist septikut. Pinnaspuhastus imbumismeetodil on tavaliselt parim lahendus heitvee looduslikuks puhastumiseks. Filtratsioonimoodulist (imendumisajast) sõltub, kas antud asukohas on imbumismeetod rakendatav. Imb-süsteemis toimub reovee puhastumine killustikukihis ja seda ümbritsevas pinnasekihis. Pinnaspuhastus filtreerimismeetodil võetakse kasutusele juhul kui pinnase imendumisvõime on piiratud kas põhjavee kõrge taseme või suure tiheduse (savisisalduse või muude põhjuste) tõttu. Sel juhul reovesi filtreerub ja puhastub liivafiltris, kust see imbub dreenitorudesse ja juhitakse nende kaudu immutusväljakult ära. Lisaks rajatakse imb- või filtreerimisväljak. [1] Paljud kohad ei ole sobilikud traditsiooniliste süsteemide jaoks ning tuleb kaaluda alternatiivseid süsteeme, et tagada korrektne heitvee käitlemine selleasemel, et piirata maakasutust. Tiheasustusaladel tuleks siiski kasutada kanalisatsiooni, kuna kui tiheasustusalas
Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- keramsiit ehk kergkruus. Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: • Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; • Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad. Jämetäitematerjal- killustik, kruus Tolmu-, muda- ja savisisalduse piirang suurem kui liivas (jämetäitematerjali suurem sisaldus betoonis), orgaaniliste lisandite sisalduse piirang, nõeljate ja plaatjate terade sisalduse piirang. Betoonis kasutatav killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatav kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. Betooni survetugevuse ja paindetugevuse suhe sõltub kasutatavast jämetäitematerjalist
Selliste põllumuldade lubajatrve on 4,2 t/ha. Leetjad mullad on ühed viljakamad ja sobivad ka intensiivsemaks kasvatamiseks. Viljakus on tingitud optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusesest, veeläbilsaksvusest ja nõrgalt happelisest reaktsioonist, mis on tamekasvuks täpselt paras. Saagikust limiteerib väetamine. Põllumaade boniteet on keskmise lõimise korral 50-55 hindepunkti ning kaevatud mullal jääb see 35 kuni 58 vahele. [2][4][11] Leetjad mullad on savisisalduse järgi diferentseerunud, suurim on see Bt-horisondi ülemises osas. Huumushorisondi lasuvustihedus on põllul ligikaudu 1,5 Mg m-3 kohta. Põllumulla aktiivveemahutavus on 145-155 mm. Leetjate põllumuldade küllastusaste on 85-95%. Liikuva alumiiniumi sisaldus leetjal mullal probleeme ei valmista, kuid puudujääk võib tekkida mitemete makroelementide (boor, mangaan) vähenemise tõttu eluvieerumise tõustes. [4] 6.1.1 Nõrgalt erodeeritud rähkmullad
Rauaühendid on nn. sulandajad, mis vähendavad sulamistemperatuuri. Püriit põhjustab musti plekke pinnal. · Mida lahjem on savi (SiO2 sisaldus suur), seda: halvemini vormitav, paremini on ta kuivatatav st. väiksemad mahu muutused kuivatamisel, vähem lisandeid vajab, madalam on vajalik põletustemperatuur. Suur tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet ja vormitavust, kuid parandab toote mahupüsivust kuivatamisel ja põletamisel. Suurema savisisalduse puhul on olukord vastupidine toimub suurem mahukahanemine, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode · Kuivatamine madalal temperatuuril · Põletamine kõrgel temperatuuril · Kuivatamisel eraldub vesi: · 1) vabavesi · 2) seejärel adsorbeeritud vesi Osakesed kleepuvad, kaasneb mahu kahanemine oht pragudeks. Toode säilitab kuju kuni veelisamiseni, mil algolukord taastub 6.2 Tulekindlus
Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk) kaalutakse ja väljendatakse see kogus protsentides liiva kogumassist. Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid. Kogujääk on liiva kogus protsentides, mis antud sõelast läbi ei läinud. Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver, mis peab jääma standardse välja sisse. Jämetäitematerjal- killustik, kruus Tolmu-, muda- ja savisisalduse piirang suurem kui liivas (jämetäitematerjali suurem sisaldus betoonis), orgaaniliste lisandite sisalduse piirang, nõeljate ja plaatjate terade sisalduse piirang. Betoonis kasutatav killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatav kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. Betooni survetugevuse ja paindetugevuse suhe sõltub kasutatavast jämetäitematerjalist
· Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk) kaalutakse ja väljendatakse see kogus protsendides liiva kogumassist. Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid. Kogujääk on liiva kogus protsentides, mis antud sõelast läbi ei läinud. · Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver, mis peab jääma standardse välja sisse. · Jämetäitematerjal- killustik, kruus Tolmu-, muda- ja savisisalduse piirang suurem kui liivas (jämetäitematerjali suurem sisaldus betoonis), orgaaniliste lisandite sisalduse piirang, nõeljate ja plaatjate terade sisalduse piirang. Betoonis kasutatav killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatav kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest. Betooni survetugevuse ja paindetugevuse suhe sõltub kasutatavast jämetäitematerjalist
kaltsiit) ja domeriiti ehk dolomiitmerglit (sisaldab peale savimineraalide dolomiiti). Merglis leidub lisandina kvartsi, päevakivi, vilku, galukoniiti ja püriiti, domeriidis peale nimetatute veel kipsi jt. mineraale. Mergel võib tekkida nii normaalse soolsusega meredes kui ka laguunides ning isegi magedaveelistes järvedes. Eesti karbonaatkivimite hulgas esineb merglit tihti õhemate või paksemate vahekihtidena lubjakivi või dolomiidi vahel. Savisisalduse tõttu puudub merglil ilmastikukindlus, mistõttu ta pole kasutatav ehitusmaterjalina. Liivakivi Liivakivi on settekivim, mis on tekkinud tard- või moondekivimite murenemisproduktide settimisel ning sellele järgnenud tihenemise ja kõvastumise protsessis. Liivakivid koosnevad põhiliselt kvartsist ja päevakividest, lisanditena esineb aga veel savimineraale, vilku, karbonaate, algkivimi tükikesi. Liivakivide terasuurus on
liitumine juba esimese kasvuaasta jooksul, kuna see tagab nende parema konkurentsivõime võrreldes seemnetekkeliste umbrohtudega. Püsikuala liitumist ehk täiskasvamist soodustab toitaineterikas ja 77 küllalt suure veemahutavusega kasvupinnas. Enamik püsikuid vajabki ka oma loomu poolest kõrge toitainete ja niiskuse sisaldusega kasvupinnast. Veemahutavust tõstab kasvupinnase savisisalduse suurendamine ja sõreda liiva sisalduse vähendamine. Vähenõudlike ning kuivalembeste püsikute jaoks sobivad sageli okaspuudele või ka vähenõudlikele hapulembestele taimedele mõeldud kasvupinnased; sageli aga tuleb neile valmistada liigispetsiifilisi pinnaseid rätsepatööna. Hea kasvupinnas sisaldab alati ka piisavas koguses pika mõjuajaga orgaanilist materjali, mis omalt poolt parandab pinnase veemahutavust ja veesidumisvõimet. Kui püsikuala rajatakse kohta, kus on
annaabi.ee 
