· DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnareljeefid. MAJOOLIKATEHNIKA põletatud savireljeef kaetud värvilise glasuuriga, tuntumad meistrid LUCA JA ANDREA della ROBBIA. Taaselustus medalikunst.
Kujutised on loodud tugevate ilmekate kontuuride abil, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. ,,Kevad". Hilislooming usuliselt kirglik, veidike gootipärane. 4. Renessanss skulptuur põhiliselt valmistati pronksreljeefe, samuti pronksist ja marmorist skulptuure, enamasti kujutati neil Taavetit või mõnda väepealiku. Kuna levis portreekunst, siis skulptorid lõid portreebüste, populaarsed olid madonnareljeefid, majoolikatehnika põletatud savireljeef, mis on kaetud värvilise glasuuriga, taaselustus medalikunst medaleid loodi taas tähtsate sündmuste ja isikute auks. Donatello looming erineb gootikast, kuid ühendab antiigi traditsioonid uusaegse relismiga, marmorkuju ,,Püha Jüri", pronksist elusuuruses ,,Taavet", Colleoni ratsamonument. Michelangelo skulptuurid olid tõsised, jõulised, Taaveti figuur, Moosese figuur. 5
*Donatello- skulptuuri kuulsaim meister, erineb gootikast ja ühendab antiigi uusaegse realismiga. Teosed- Püha Jüri( 2 m. kõrgune marmorkuju, rakendatud kontraposti), Taavet( 1. vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega), Padovas püstitas Gattameleta ratsamonumendi. *Andrea del Verrocchio- nagu Donatellagi valmistas Taaveti pronkskuju, kavandas Colleoni ratsamonumendi. *Itaalias levis ilmalik portreekunst, populaarsed olid madonnarelijeefid. Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst. Itaalia maalikunst 15.saj. Itaalias töötas tol ajal sadu maalikunstnikke, temaatika oli usuline, hiljem sulasid pühalik ja ilmalik kokku. Maalikunsti uuenemise keskus oli Firenze. *Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u
antiikaega; vastandlik keskaja kunstile, sest imetletakse nooruslikku kehailu - Gattamelata ratsamonument- Verrocchio - valmistas samuti Taaveti pronkskuju - kavandas Colleoni ratsamonumendi -Levis ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid -populaarsed olid madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistus; valmistati marmorist, pronksist, aga ka uues ja odavamas majoolikatehnikas (põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga) -Taaselustus medalikunst- neid vormiti tähtsate sündmuste või isikute auks -hauamonumentides nii kristlikke kui ka antiiklikke detaile- nt. Tiivulised lapsukesed, sarkofaagid, antiikajast ornamentika Maalikunst 15.sajandil -pühalik ja ilmalik temaatika sulandusid kokku - kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, hakkasid levima ka õlivärvid -maalikunsti uuenemise keskus- Firenze Masaccio
vastandlik keskaja kunstile. Padovas püstitas ta Gattamelata ratsamonumendi esimese uusajal. Andrea del Verrocchio(1435-1488). Nagu Donatellogi valmistas võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse Colleoni ratsamonumendi. 15. sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst. Skulptorid lõid realitslikke, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid olid muutunud üpris ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Majoolikatehnika põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Taaselustus medalikunst, komme vormida medaleid tähtsate sündmuste või isikute auks. Maalikunst 15. sajandil. 15. sajandil töötas Itaalias sadu maalikunstnikke. Teoste temaatika oli enamasti usulise, kuid piiblitegelased olid muudetud kaasaegsete inimeste taoliseks. Sajandi teisel poolel hakkasid levima õlivärvid, mis olid kasutusele võetud Madalmaades. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. Masaccio(1401-1428)
Hobune seisab 4 jalal.Andrea del' verrocciho-Colleoni ratsakuju Veneetsias,hobune seisab kolmel jalal,lihaseline,propotsionaalnehobune ja inimene.Taavet-päris naiselik,viimistletud. 12. Millised muutused toimusid 15 saj. Skulptuuri alal? Proovitakse teha iseseisvaid skulptuure.Kasutati ka kontraposti.Skulptuurid realistlikumad.Riided muutusid tõelisemaks.Hobust ratsamonumendil kujutati lihaselisemana.Kasutati majoolikat(-põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). 13. Levinud teemad maalikunstis, maalitehnikad ja mis värvid? Teemad enamasti usulised.Pühalik ja ilmalik sulasid kokku.Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas,puutahvlitele temperavärvidega. 15.saj.teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid.Tuleb kasutusele ühe-punkti perspektiiv.hakkatakse paigutama varje ja tekitama ruumilisust 14. Nimeta renessanssi maali isa. Kirjalda tema loomingut.
ANDREA del VERROCCHIO (1435- 1488) (v’erokjo)- samuti võidukas Taaveti pronkskuju, V. väepealiku Colleoni ratsamonument, Puto kalaga.Pronks ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid. nt. Francesco Laurana. Ippolita Sforza portree; Desiderio da Settignano. Väikese poisi büst: Mino da Fiesole. Astorgio Manfredi II portree; madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistamine. Valmistati pronksist, marmorist, majoolikatehnikas(põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400
See oli asetatud kõrgele alusele linnaväljakule. Sealt lõi välja suursugune väärikus ja realism. Andrea del Verrocchio (1435-1488) 15.sai II poole tähtsaim skulptor. Võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst, loodi realistlike, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid.Hakati kasutama uut majoolikatehnikat, kus põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Taaselustati medalikunst. 8. Uuendused: Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku.
Ta valmistas võiduka Taaveti pronkskuju ja teiseks tähtsamaks teoseks Colleoni ratsamonument nagu Donatello. 15 saj hakkab Itaalias levima ka ilmalik portreekunst loodi portreesid oma kaasaegsetest inimestest. Väga populaarsed sel perioodil olid ka madonna reljeefid, kuid nee ei olnud niivõrd seotud usulise poolega vaid olid ülistuseks ilmalikule emalikule armastusele. Neid valmistati nii marmorist kui ka pronksist. Majoolika oli palju odavad ja tekkis majoolika tehnika - Põletatud savireljeef oli kaetud glasuuriga. Itaalia maalikunst 15 sajandil. Itaalias töötas 15 saj sadu maalikunstnike ja enamasti oli nende teoste temaatika usuline piiblistseenid. Tasapisi hakkas mõjutama renessansslik maailmavaade ja sellega muutusid piiblitegelased kui ka pühakud rohkem kaasaegsete inimeste taoliseks. Hakati rohkem tegema portreesid kaasaegsetest inimestest. Kirikute ja kabelite seintele maaliti fresko tehnikas, puutahvlitele tempera värvidega
esimene alastifiguur · Töötas Firenzes aga ka väiksemates linnades, Padovas valmistas palgasõdurite pealiku Cattamaleta ratsamonumendi, mis asetati linnaväljakule kõrgele alusele Andrea del Verocchio · Taaveti pronkskuju · Valmistas Veneetsia teise sealse väepealiku ratsamonumendi Colleon Populaarsed madonnareljeefid, valmistati nii marmorist, pronksist kui ka odavamalt majoolikatehnikas põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga Majoolikameistrid Lucca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea Taaselustus medalikunst tähtsate sündmuste ja inimeste puhuks Hauamonumentides nt sarkofaagid, väikeste tiivuliste laste kujud peetod ja antiikajast pärit ornamentika Itaalia vararenessansi arhitektuur 15 sajandil Kunstikeskuseks Firenze FILIPPO BRUNELLESCHI · Õppinud kullasepaks · Tuntud ka arhitektina ja kunstiteoreetikuna tsentraalõpetuse kirjapanija
annaabi.ee 
