Selle igas nurgas on 40m kõrgune minarett. Tadz Mahal on kaetud valgest marmorist plaatidega ja inkrustreeritud vääriskividega (paremal osa minaretist). Hoone platvormi ees on ruudukujuline aed, mille külje pikkus on 305m (kupli kõrgus 25m ja läbimõõt 18m) Tadz Mahali inkrustreeritud seinakaunistu- sed koos Koraani tekstidega. Djenne Suur mosee Lääne-Aafrikas, Malis. Ehit.1905-1909 päikese käes kuivatatud saviplonnidest. Hoone koonilised tornikesed kujutavad viljakuse ja puhtuse sümbolina jaanalinnu mune. Djenne Suurt moseed peetakse maailma suurimaks savitellistest ehitiseks Palmitüvedest sõrestikuga tellisseinad on kaetud jõemudast ja riisiõlgedest krohviga. Ilmastiku ja eriti paduvihmadest tingitud kahjustuste tõttu tuleb hoonete välisseinu pidevalt uuendada ja nii on moseekatmine uue banco kihiga kujunenud
keraamikat). Asulakoht jäeti maha u 5800 eKr (ei ole päris kindel). Jarmoga suhteliselt samaaegne oli Ali Kosh Deh Lurani tasandikul Iraanis. 70005000 eKr seal neoliitiline asustus. Asetses Iraani kiltmaa lähistel, sademete hulk oli piisav kuivaks põllunduseks; lähedale jäid ka talvised rohumaad. Muistisel eristatakse kolme kasutusfaasi: 1. Bus Mordeh (70006500 eKr). Siis kasvatati paari kodustatud taime, tegeleti ka küttimise ja korilusega. Saviplonnidest majad olid ümmarguse põhiplaaniga. Keraamikat sel perioodil ei kasutatud. 2. 65006000 eKr Ali Koshi faas. Kodustatud oli rohkem taimi ja ka loomad. Majad olid savitellistest. Lisaks tulekivile kasutati ka obsidiaani. Sel perioodil tunti ka vase külmtöötlust, samuti osati kududa kangaid. 3. asustusfaas Muhammad Jafar, 60005700 eKr. Sel perioodil kasutati juba savinõusid. Nüüd põhirõhk loomakasvatusel, taimekasvatuse osatähtsus väiksem. Majad nüüd
annaabi.ee 
