Mullahorisondid Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Savimineraalides on palju rauda- punaka tooniga C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, mille peale on tekkinud muld. Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel. D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - sinakashall, tekib kui muld on suurema osa aastast märg (põhjaveest) vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja.
Huumushorisont on tumedam ja moodustab viljaka põllumulla. (E) (lad. eluvio - väljauhtumine) Huumushorisondi all asub heledam väljauhtehorisont, mis koosneb savist, rauast, alumiiniumist jt.mineraalidest, mille vihmavesi on mulla ülemistest kihtidest välja uhtunud. Niisugust mulda leidub palju metsaaladel, eriti okasmetsades. (B) Ülemistest mullakihtidest väljauhutud mineraalained kogunevad leetekihi all olevasse sisseuhtehorisonti. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga ning võib olla väga paks. (C)Lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjest sügavamale. (G)Sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg
sujuvalt. A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogumine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punakat tooniga. C- lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millel mul on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsess veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjes sügavamale. D- aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesustunud saviosakestest ja toiteelementidest.
-A-huumushorisont seal toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. -B-saviakumulatiivne horisont (e. sisseuhtehorisont) seal toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, on see horisont pruun või punakas. -C-lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Selles horisondis mullatekke protsesse veel ei toimu. -D-aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne -E-heleda värvuseda väljauhtehorisont vaesustunud saviosakestest ja toiteelementidest -G-sinakashall gleihorisont tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg
5 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 1. mulla orgaanilise aine koostises olevad mitteomastatavad toiteelemendid, 2. mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud, taimedele kättesaamatud, mitteomastatavad ühendid (nt K+ ja NH+4 savimineraalides), 3. raskestilahustuvate sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad ehk raskesti omastatavad ühendid (mõningad fosfaadid ja sulfaadid), 4. mulla kolloididel neeldunud, seega mullast mitte väljauhutavad, kuid taimedele kättesaadavad, omastatavad ühendid, 5. mullavees lahustunud, taimedele kergesti omastatavad ühendid, kuid ka kergesti väljauhutavad ühendid. Taimetoitainete üldsisaldust mullas väljendatakse protsentides, omastatavate
ning mineraalainetega segunemise tulemusena. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete, eriti lämmastiku ja süsiniku, rikas. E heleda värvusega väljauhtehorisont, kust laskuvad veed viivad sügavamatesse kihtidesse saviosakesi ja mullavees sisalduvaid toitaineid. B eelmisest tumedama värvusega sisseuhtehorisont, kus toimub savi- ja huumusosate ning mitmetekeemiliste ühendite (raua ja alumiiniumi) kuhjumine. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga. C lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Aja jooksul areneb muld järjest sügavamale. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis näitab, et mulla mineraalhorisont on suurema osa aastast märg ja valitseb pidev õhupuudus. Sinakashalli värvuse annab õhupuuduses ja veerikkas keskkonnas tekkiv amorfne kahevalentne raud Fe(OH) 2
Sünonüümina on käibel termin ÖKOLOOGILINE PÕLLUMAJANDUS. MULD TOITAINETE ALLIKANA 1.Mulla orgaanilise aine koostises olevad (samuti bakterite ja kõrgemate taimede poolt seotud) mitteomastatavad (liikumatud) toiteelemendid 2.Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud (fikseeritud) ning taimedele samuti kättesaamatud, mitteomastatavad ühendid (näiteks K+ ja NH4+ mõnedes savimineraalides) 3.Raskestilahustuvate anorgaaniliste sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad, s.o. raskestiomastatavad ühendid (näiteks mõningad sulfaadid, fosfaadid jt.) 4.Mullakolloididel neeldunud, seega mitte väljauhutavad, kuid taimedele kättesaadavad, s.o. omastatavad (liikuvad) ühendid 5.Mullavees lahustunud, taimedele kergestiomastatavad (hästi liikuvad), kuid kergesti väljauhutavad ühendid
annaabi.ee 
