Savi Põletamise protsess järgneb kuivatamisele ja selle järel ei ole savi algolek taastatav. >200°C juures hakkavad põlema org.ained. Savimassis tekib taandv keskkond. Siis eraldub keemiliselt seotud vesi, dehüdratiseerub kaoliniit, tekib MgO ja CaO. Nende protsesside tulemusena tõuseb põletatava savitoote poorsus. Paakumine on savi omadus moodustada mass, mille kaaluline veeimavus ei üle 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Savimaterjal tiheneb paakumisprotsessi tulemusena ja annab kivitaolise kooriku, mis põhjustab põletatud toote veeimavuse vähenemise. Keraamikatoote värvus oleneb savi koostisest ja põletuskeskkonnast. Ehituskeraamika tootmine: toormaterjali kaevandamine (mitmekopalised ekskavaatorid), massi ettevalmistus (purustamine, jahvatamine, segamine- homogeniseerimine ehk laagerdamine (hoidmine atmosfääri tingimustes)), toortoote
ained, nende tegelik põlemistemperatuur on 450...500oC. Savimassis tekib taandav keskkond. 4) 400...700oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi . 5) 550...590oC dehüdratiseerub kaoliniit Al2O3 .2SiO2 6) temperatuuril 700...900oC dissotsieeruvad karbonaadid-tekkivad kaustiline magnesiit (MgO) ja kustutamata lubi CaO 7)Paakumine Paakumiseks nimetatakse savi omadust moodustada mass, mille kaaluline veeimavus ei ületaks 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Savimaterjal tiheneb paakumisprotsessi tulemusena ja annab kivitaolise kooriku, mis põhjustab põletatud toote veeimavuse vähenemise 3.2.3.Kuivatamise ja põletamise protsessi mõju toodetele Põletamise-kuivatamise protsessides seega tuleb arvestada tunduva mahu muutusega, samuti poorsuse, tiheduse, tugevuse muutumisega. 3.2.3.1.Kuivatusprotsess Mahu kahanemine kuivatamisel ületab alati mahu kahanemise põletamisel. Mahu kahanemise suurus oleneb savi rasvasusest ehk plastse saviaine sisaldusest savis
annaabi.ee 
