Eesti saunakuktuur
Lisaks maasaunadele on pikk ajalugu ka linnasaunadel, mida kutsuti nõukogude ajal
ka kommunaalsaunadeks. Peale avalike saunade olid oma saunad olemas ka kloostritel
ja haiglatel. Ka paljude eramajade juures olid saunad. Peagi hakkas aga saunade arv
vähenema, kuna tekkisid korteritesse vannitoad ja dusiruumid, pesemiskohad on
olemas ka töökohtades ja spordirajatistes. Eramutest leiab nüüd juba peaaegu kõigist
oma sauna ja lisaks on saunad veel ka hotellides.
Saunaharjumus on siiski aastatega järjest vähenenud. Pesta saab ju mujalgi ja
saunaskäijateks on jäänud pigem need, kes tunnevad saunast mõnu, tullakse ju sinna
leili ja seltskonna pärast. 1960-nadatel aastatel tekkis päris saunabuum.....saunu hakati
lubama kasutada ka pidude korraldamiseks lihtrahval. Nii olid enamus kolhooside-
sovhooside saunad nädalalõppudel reserveeritud.....see kujunes juba lausa tavaks.
Pidutsemistel olid ka omad halvad küljed, kuna kasutati rohkelt alkoholi, võeti kuuma