teradest koosnevaid agregaate. Agregaatide settimisel tekib kärjekujuline (helbeline) struktuur (joonis 2.8). Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva Joonis 2.9 Savi struktuur Casagrande järgi pinnase omakaalu mõjul selline struktuur järk-järgult puruneb, osakeste orientatsioon muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusa osakesi ja kive. Kui jämedate osade hulk on väike, siis nad nagu ujuvad savis ning ei muuda väga oluliselt pinnase omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud kantakse sel juhul üle karkassi kaudu, kusjuures jämedate osade kontaktpunktide vahel, kus mõjuvad suhteliselt suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi. Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata
Uuritakse teatud koormusastmeid. Standardseks loetakse sellist koormisastme suurust, mis ning võlvid purunevad. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult aja möödudes, teatud sügavusel olevate terade läbimõõte. Selgub, et teatud võrdub eelnevalt saavutatud koormisega. Alati ei ole suured koormisastmed saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusaosakesi mahust on mingil kindlal sügavusel kadunud kõik osad, mille läbimõõt on otstarbekad ja kasutatakse ka eeltoodud standardsetest erinevad ja kive. Kui jämedate osakeste hulk on väike, siis nad ei muuda oluliselt pinnase suurem mingist kindlast läbimõõdust, kõigi väiksemate osade hulk on säilinud koormamisviise. Tuleb aga arvestada, et koormisastme suurus mõjutab omadusi
moodustada teradest koosnevaid agregaate. Agregaatide settimisel tekib kärjekujuline (helbeline) struktuur (joonis 2.8). J o o n is 2 .8 S a v i k ä rj e k u ju lin e s tr u k tu u r Pinnasele mõjuvate välisjõudude, sealhulgas ka kõrgemal asuva pinnase omakaalu mõjul selline struktuur järk-järgult puruneb, osakeste orientatsioon muutub enam paralleelseks, põhjustades pinnase tihenemise. Looduslikud savipinnased ei koosne kunagi ainult saueosakestest, vaid sisaldavad ka tolmu, liiva aga mõnikord ka kruusa osakesi ja kive. Kui jämedate osade hulk on väike, siis nad nagu ujuvad savis ning ei muuda väga oluliselt pinnase omadusi. Suurema hulga korral nad võivad moodustada kandva karkassi. Jõud kantakse sel juhul üle karkassi kaudu, kusjuures jämedate osade kontaktpunktide vahel, kus mõjuvad suhteliselt suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi. Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata
annaabi.ee 
