Sõnu seletav sõnaraamat
Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad.
Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi väikese teleskoobi; tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund.
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.

Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast. Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi ,,keskmiselt ümmargune``, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurim.
Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad.
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ja suuruselt teine: orbiit: 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) mass: 5.68e26 kg

Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.
Saturn - täpne arv pole teada (palju). 2007. aastal identifitseeritud 60 kaaslast pluss 3 kinnitamata. Nendest 52 on pandud nimed.

Saturn – orbiit nagu Jupiterilgi peaaegu ringikujuline, telg orbiidi tasandi suhtes kaldu (ekvaatori kalle 63°)
Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast.
Saturn on Jupiterist veidi väiksem ja omab magnetvälja. Saturnil ilmnevad raskestimärgatavad pilvevöödid.

Saturn on tuntud oma rõngaste poolest, mis on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi.
Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas.
Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal (0.7) on väiksem kui veel.

Saturn - gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200.
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga.
Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim.

Saturn on inimkonnale antiikajast teadaolevatest planeetidest kõige kaugem.
Saturn - Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut.
Saturn on järgnevuselt kuues ja suuruselt teine planet Päikeseüsteemis.

Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem.
Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem Jupiteri omast.
Saturn on Jupiteri järel Päikesesüsteemis suuruselt teine planeet.

Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud.
Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum.
Saturn on kõige lapikum planeet meie Päikesesüsteemis.

Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine.
Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis.
Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet.

Saturn on inglisekeelse sõna "Saturday" allikaks.
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet.
Saturn on tuntud oma rõngaste poolest.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun