seisundile edasiseks põetuseks erakorralise kardioloogia osakonda ehk EKO-sse või statsionaari · Kui esmane olukord komplitseerub nõuab patsiendi seisund edasist intensiivravi Erakorralise kardioloogia osakond (EKO) Vahendid Patsiendi individuaalne EKG-monitor, millel on rütmihäirete registreerija, ST-taseme jälgija, reguleeritavad alarmipiirväärtused, kirjutaja, mälu, vererõhumõõtja, saturatsiooni mõõtja, võimalus veresoontesisesteks mõõtmisteks, nagu arteriaalse vererõhu, tsentraalveenirõhu (CVP), kopsuarteri rõhu (PAP), kopsude kapillaarrõhu (PCWP) ja südame minutimahu mõõtmine (CO). EKG-elektroodide kohalt pühitakse patsiendi nahk puhtaks kuni naha punetuseni, seejärel veel kuiva tupsutiga. Eesmärk on eemaldada marrasnaha pindmine kiht hea kontakti kindlustamiseks. Jätkamisel jälgitakse elektroodide niiskust.
Probleem: Ebaefektiivne hingamine ja gaasivahetus seoses hingamisteede põletusega, lisandunud kopsukahjustustega (bronhiit, pneumonia) või valuga. Potentsiaalne oht põletusšoki tekkeks. Eesmärgid: Hingamisteed on avatud, hingamine efektiivne, saturatsioon (täpsusta). RR ja pulsisagedus püsivad piirides (määratle). Haige on orienteeritud oma isikus, kohas ja ajas. Tegevused: Selgita välja häirete põhjused ( jälgi saturatsiooni, Hs, RR, pulssi, teadvust). Vajadusel hapnikravi, asendravi, köhimistehnikad, hingamisharjutused. Valuvaigistid. 10. HIRM ja MURE seoses oma seisundiga. Probleem: Mure seoses valuga, vigastusega, elustiili muutusega, mina-pildi muutusega, Surmahirm, hirm võimaliku puuduliku paranemise pärast. Eesmärk: Täpsusta mure põhjus ja eesmärk on suunatud sellele. Pt on teadlik oma seisundist ja saab aru paranemisprotsessi kulust.
intubatsioonitoru oleks hoolikalt fikseeritud, et see ei nihkuks ühte peabronhi või ninaneelu. (Maquire 1994, Goldsmith jt 2003 ) Piisavat ventilatsiooni on intubeeritud lapsel võimalus hinnata ka pulssoksümeetriga, mis mõõdab hemoglobiini hapnikuga küllastatuse taset veres ja kudedes. Pulssoksümeeter registreerib punase- ja infrapunasekiirgumise neeldumist anduri vahel paiknevas koes. Mõõdetakse veres hemoglobiini hapnikuga küllastatust ehk saturatsiooni ehk hapnikuga seotud hemoglobiini hulka protsentides. Pulssoksümeetria andur paigutatakse lastel tavaliselt sõrmeotsale ja vastsündinutel käe- või jalalabale, et mõõtmine toimuks perifeersetel veresoontel. Lühenditeks on SaO2 või SpO2 ning normi piirideks lastel on 96-100%. (Jaanson 2001, Kliegman jt 2008 , Kelsey & McEwing 2008.) 5.2. Intubeeritud lapse monitooring ja südametegevuse ning vereringe jälgimine 5.2.1. Intubeeritud lapse monitooring
trauma, keerate patsiendi kolleegi kaasabil selili. Elumärke kontrollides näete, et patsient on sügavas koomas, hingamine on tasane, ebareeglipärane, sagedusega 8/min. Pulss on palpeerimisel tuntav, sagedus 120/min. Keeldehammustuse tõttu on suus sülge ja verd. Pärast suuõõne puhtaks aspireerimist ja orofarüngiaalse toru paigaldamist alustab brigaadijuht patsiendile maski ja kotiga abistava hingamise tegemist. Äsja paigaldatud pulssoksümeeter näitab 79% hapnikuga saturatsiooni. Abikaasalt saadud selgitustest saate teada, et patsiendil on pikki aastaid olnud kõrge vererõhk ja juba kuus kuud krooniline peavalu. Teel tualetti tekkis patsiendil krambihoog, mille järel kaotas ta kohe teadvuse. Tänu abistavale hingamisele tõuseb SpO2 95%-le. Teil on nüüd aega luua venoosne juurdepääs, paigaldada EKG ja mõõta vererõhku. Vererõhk on 250/80 mmHg. Brigaadijuhi korraldusel manustate patsiendile i-v 0,6 mg Enalaprili. Varsti pärast seda saabuv kiirabiarst otsustab
annaabi.ee 
