SEMIOOTIKA AJALUGU II
termineis on eksitav katse muuta epohhi normaalne diskursus kehtivaks igavesti.
"Sattumuslikkus, iroonia, solidaarsus" 1989 (Contingency, irony, and solidarity"
Igal inimesel on varuks hulk sõnu, millega õigustada oma tegusid, uskumusi ja eluviisi --
piirsõnavara.
Historitsistid:
-- valdav eneseloome e. privaatse autonoomia soov (näit. Heidegger ja Foucault).
-- domineerib soov õiglasema ja vaba kogukonna järele (Dewey ja Habermas)
Ironist on teadlik oma kesksete uskumuste ja soovide sattumuslikkusest -- kes on piisavalt historistlik
ja nominalistlik, et hüljata mõte, nagu osutaksid uskumused ja soovid millelegi väljaspool aega ja
juhust.
Ironist - inimene, kes vastab kolmele tingimusele:
1) tal on radikaalseid ja pidevaid kahtlusi piirsõnavara suhtes, mida ta parasjagu kasutab, sest talle on
avaldanud muljet ka teised sõnavarad, mida teised inimesed või loetud raamatud on pidanud
piirsõnavaraks
annaabi.ee 
