Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS KONSTRUEERUB AVASTATAKSE MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b) TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid
lahtine (pole tõeväärtust, lõpetamata lause). Predikaat on samaselt tõene, kui ta muutub tõeseks lauseks iga indiviidi xeX korral. (kõik indiviidid mis kuuluvad baashulka). Tautoloogia Predikaat on samaselt väär, kui ta muutub vääraks lauseks iga indiviidi korral. Kontradiktsioon Predikaat on kehtestatav, kui ta muutub tõeseks lauseks väh. ühe indiviidi korral Predikaadid Ax ja Bx(samal baashulgal) on samaväärsed, kui nende indiviidide hulgad ja tõehulgad on samaväärsed. Sattumuslik - kontingentne Predikaatide Px ja Qx disjunktsioon on predikaat Px v Qx, mis muutub tõeseks lauseks nende ja ainult nende indiviidide korral, mille korral muutub tõeseks lauseks vähemalt üks predikaatidest Px v Qx. Predikaatide konjunktsioon – predikaat, mis muutub tõeseks lauseks nende indiviidide korral, mille korral muutuvad tõeseks lauseks nii Px kui ka Qx. Implikatsioon Px -> Qx, predikaat mis muutub vääraks lauseks nende indiviidide korral, mille korral
tunnetama ja ilmutab kõige rohkem erinevusi. 4. Kogemus on üksiku, kunst aga üldise teadmine. Kogemuse valdajad teavad mis on, kuid ei tea miks. Kunsti valdajad aga teavad miks ja põhjust. See, kes omab teooreetilist teadmist ja tunnetab üldist, kuid selles sisalduvat üksikut ei tea, ei saa terveks teha ühtegi inimest, sest igasugune tegevus ja toime kuulub kogemuse ehk üksiku juurde. Arst ei ravi inimest, kui just mitte sattumuslikult, vaid üksikisikut, kellele inimene-olemine on sattumuslik. Kogemus ongi loonud kunsti, kogenematus aga juhuse, seega võibki öelda,et arst ravib inimese terveks sattumuslikult.
luule loomise tegi talle kergemaks asjaolu, et ka ta ise oli pärit suurlinnast, ning sarnanes eeldustelt ,,silmakirjalikule lugejale". Moodne lugeja on võõrdunud lüürikast, sest nad ei leia kontakti enda kogemuste ja lüürika vahel. Niisiis proovib B. Leida viisi, kuidas võiks lüüriline luule põhineda kogemusel, millega kaasneb shokielamus. B. usub, et ilu koosneb kahest vastandlikust poolest: igavene ja muutumatu ning suhteline ja sattumuslik. Modernsus on mööduv, põgenev, sattumuslik, ta on kunsti üks pool, sest teine on igavene ja muutumatu. B. Luule oli algul ehmatav, kuid kui mässumeelsed noored õppisid pähe ,,Raipe", aitas ülejäänute pahameel ta mainet ainult levitada. Modernism oli määratud igavesele taastulekule alates sellest, kui Noor-Eesti kuulutatud väärtused hakkasid domineerima. Suurlinna rütmist osasaamiseks ei pea enam elama tingimata linnas. Ka shokielamus on muutunud lausa elustiiliks, kaasnenud on suur vabaduse kasv.
kergemaks asjaolu, et ka ta ise oli pärit suurlinnast, ning sarnanes eeldustelt „silmakirjalikule lugejale”. Moodne lugeja on võõrdunud lüürikast, sest nad ei leia kontakti enda kogemuste ja lüürika vahel. Niisiis proovib B. Leida viisi, kuidas võiks lüüriline luule põhineda kogemusel, millega kaasneb shokielamus. B. usub, et ilu koosneb kahest vastandlikust poolest: igavene ja muutumatu ning suhteline ja sattumuslik. Modernsus on mööduv, põgenev, sattumuslik, ta on kunsti üks pool, sest teine on igavene ja muutumatu. B. Luule oli algul ehmatav, kuid kui mässumeelsed noored õppisid pähe „Raipe”, aitas ülejäänute pahameel ta mainet ainult levitada. Modernism oli määratud igavesele taastulekule alates sellest, kui Noor-Eesti kuulutatud väärtused hakkasid domineerima. Suurlinna rütmist osasaamiseks ei pea enam elama tingimata linnas. Ka shokielamus on muutunud lausa elustiiliks, kaasnenud on suur vabaduse kasv.
Lausearvutuse SÜNTAKS- lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite abil. Lause on SAMASELT TÕENE ehk loogiliselt tõene ehk TAUTOLOOGIA parajasti siis, kui lause on tõene oma komponentlausete mis tahes tõeväärtusjaotuse korral. Lause on SAMASELT VÄÄR ehk loogiliselt väär ehk VASTUOLU ehk KONTRADIKTSIOON parajasti siis, kui lause on väär oma komponentlausete mis tahes tõeväärtusjaotuse korral. Lause on KONTINGENTNE ehk SATTUMUSLIK parajasti siis, kui lause omandab erinevaid tõeväärtusi vastavalt oma komponentlausete tõeväärtusjaotustele. Lause on KEHTESTATAV parajasti siis, kui lause on tõene vähemalt ühe komponentlausete tõeväärtusjaotuse korral.(Ta võib olla kontingentne või tautoloogia, kuid mitte kontradiktsioon) Nt A&A. LOOGILISE JÄRELDUVUSE kohta öeldakse veel ka, et see on FORMAALNE IMPLIKATSIOON. Kaks laused on LOOGILISELT SAMAVÄÄRSED parajasti siis, kui nende
mis kuulub ühe rahva “vaimu” juurde, siis kuidas on võimalik jõuda üldkehtivate tõdedeni (mida muidu filosoofia taotleb), mis kehtiksid mitte ainult ühes kultuuris ja ühel ajastul, vaid oleks üldinimlik. 6 Ameerika filosoof Richard Rorty (1831— 2007) on sõnastanud selle küsimuse keelelise relativismi kontekstis: kui keel on ajalooliselt sattumuslik, siis kuidas saavad keeleliselt väljendatud seisukohad olla üldkehtivad väljaspool (selle tõe väljendamiseks kasutatud) keelt? 13. Mida peab Gottfried Herder silmas mõistega „rahva vaim“ ja kuidas see on mõjutanud kultuuri mõistet? [Kultuurifilosoofia, lk 54] Rahva vaimu all pidas G. Herder silmas seda, mida meie praegu rahvuskultuuriks kutsume. Rahvuskultuuri teooria tähendab, et iga kultuuri tuleb hinnata ja kirjeldada selle kultuuri enda
esindamine (representatsioon) asendub alles tekkiva samastumisega (identifikatsioon). Ja see viimane on pidev protsess. Siit lähtuvalt tuleb poliitiliste subjektide lõplikult määratletud identiteetide asemele teistsuguse algupäraga moodustised. Klassi (oma kindlate klassihuvidega) vahetab välja keerukakas ja ebakindel ühtsusetüüp kollektiivne tahe, mis tekib hegemoonilise liigendamise käigus. Tuleb rõhutada, et see ühtsus on rangelt sattumuslik ning tekib intellektuaalide tegutsemiste vahendusel, mis sulandab heterogeensed praktikad ajutiseks "ajalooliseks blokiks". Gramsci poliitiline (revolutsiooniline) strateegia [arenenud liberaalsete ühiskondade jaoks, kus riik on nõrgem ja tsiviilühiskond tugevam: kõigepealt tuleb hõivata just tsiviilühiskond. St hegemoonia peab eelnema sunnivõimule. Kes toodavad hegemooniat? Hegemoonia on intellektuaalide tehtud töö tulemus
olemust.Igasugune tekst on alati retooriline, mitte objektiivne ja üldkehtivaid arusaamu esindav. Barhes: Alustas strukturalismist, lõpetas poststrukturalistina.Näitab, et enam ei ole kõiki inimesi ühendavaid narratiive.Ta arvab ,et meid ümbritsevad müüdid ja näitab ära struktuuri kuidas müüte tehakse, siis muutub ühiskond võrdsemaks. Maailm meie ümber on ainukordne, seda pole võimalik üldistada. Keelekasutus – tahutud juhused (et räägime loomadest, kes on imetajad). Sattumuslik – mingis kontekstis kogemused kujunesid nii. Barthes ilmutab end poststrukturalistina essees „Autori surm“ ja raamatus „Teksti mõnu ja S/Z“. „Autori surm“ – kõik tõed on põhjuslikkusega, aga sattumuslikud. Autori surma hinnaks on lugeja sünd. ükski raamat ei alga esimesest leheküljest ega lõpe lõpuga, vaid mingid kirjutusviisid saavad alguse ei-tea-kust. Kui keegi kirjutab midagi R. Reaganist
See valmisolek on fikseerunud ja ta ennustab inimese käitumist mingil suunal. Hoiaku esmaseks tunnuseks on tema polaarsus – hoiakud on positiivsed (soodne suhtumine) või negatiivsed (tõrjuv suhtumine). Hoiak ennustab sedalaadi käitumist; kusjuures hoiak ise pole käitumine! Hoiaku nähtused esinevad erineva teadvustatuse tasemel – suur osa on suhtumise tasemel ning seda ka teadvustatakse täiel määral. Küll aga võib inimene mittte teadvustada, et tal on mingisugune sattumuslik dispositsioon eelistada midagi. Võib ka juhtuda, et teinekord arvamus sellest, missugune on minu reageerimistüüp, võib olla vastuolus tegeliku hoiakuga. Hoiakute komponendid: 1. Kognitiivne komponent. On mingisugust laadi teadmine objektist või nähtusest. 2. Afektiivne. Hoiakutega kaasnevad ka tundmused ning hoiakute tundmine võib ennustada, missugused emotsioonid ilmevad. Hoiakuga kooskõlas olev nähtus tekitab meeldiv emotsiooni
3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 22 (identifikatsioon). Ja see viimane on pidev protsess. Siit lähtuvalt tuleb poliitiliste subjektide lõplikult määratletud identiteetide asemele teistsuguse algupäraga moodustised. Klassi (oma kindlate klassihuvidega) vahetab välja keerukakas ja ebakindel ühtsusetüüp kollektiivne tahe, mis tekib hegemoonilise liigendamise käigus. Tuleb rõhutada, et see ühtsus on rangelt sattumuslik ning tekib intellektuaalide tegutsemiste vahendusel, mis sulandab heterogeensed praktikad ajutiseks "ajalooliseks blokiks". Gramsci poliitiline (revolutsiooniline) strateegia [arenenud liberaalsete ühiskondade jaoks, kus riik on nõrgem ja tsiviilühiskond tugevam: kõigepealt tuleb hõivata just tsiviilühiskond. St hegemoonia peab eelnema sunnivõimule. Kes toodavad hegemooniat? Hegemoonia on intellektuaalide tehtud töö tulemus
muutujate kõigi väärtuste korral. LAUSETE KVALIFITSEERIMINE (LIIGITAMINE) JA LOOGILINE JRELDUVUS (FORMAALNE IMPLIKATSIOON) Lausearvutuse lauseid saab liigitada samaselt tõesteks, samaselt vääradeks ning kontingentseteks ehk sattumuslikeks. Analoogiliselt traditsioonilises loogikas käsitletud kategooriliste väidetega on samaselt tõene lause tõene lausemuutujate mis tahes interpretatsiooni korral, samaselt väär lause on väär lausemuutujate mis tahes interpretatsiooni korral ning sattumuslik lause võib olla kas tõene või väär sõltuvalt lausemuutujate interpretatsioonist. D7.6.1 Lause on samaselt tõene ehk loogiliselt tõene ehk tautoloogia (tautology) parajasti siis, kui lause on tõene oma komponentlausete mis tahes tõeväärtusjaotuse korral, nt: A A ∨ ¬A A B A ∨ ¬A ∨ B 11111 01101 011 001 1 Väljendid „... siis ja ainult siis, kui ...” ja „ … parajasti siis, kui …” on loogikas sünonüümid. Kas neid lugeda metakeelsena või mitte, sõltub kontekstist
muutujate kõigi väärtuste korral. LAUSETE KVALIFITSEERIMINE (LIIGITAMINE) JA LOOGILINE JÄRELDUVUS (FORMAALNE IMPLIKATSIOON) Lausearvutuse lauseid saab liigitada samaselt tõesteks, samaselt vääradeks ning kontingentseteks ehk sattumuslikeks. Analoogiliselt traditsioonilises loogikas käsitletud kategooriliste väidetega on samaselt tõene lause tõene lausemuutujate mis tahes interpretatsiooni korral, samaselt väär lause on väär lausemuutujate mis tahes interpretatsiooni korral ning sattumuslik lause võib olla kas tõene või väär sõltuvalt lausemuutujate interpretatsioonist. D7.6.1 Lause on samaselt tõene ehk loogiliselt tõene ehk tautoloogia (tautology) parajasti siis, kui lause on tõene oma komponentlausete mis tahes tõeväärtusjaotuse korral, nt: A A ¬A A B A ¬A B 1 1 1 1 1
Tool, Andrus 1993 Uuskantiaanlus kui teadusajastu kultuurifilosoofia Akadeemia 4 /769 802 Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS AVASTATAKSE KONSTRUEERUB MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD DISKURSUS = ANONÜÜMNE, mittesubjektiivne reeglite süsteem, mis moodustab a) SUBJEKTI b)TEADMISE c) TÕE GENEALOOGIA uurib, kuidas SUBJEKT erinevate diskursuste käigus ÜLES EHITUB, MOODUSTUB ARHEOLOOGIA vaatleb kriitiliselt DISKURSUSTE esilekerkimise eeldusi ja tagamaid EPISTEME diskursuse mõjul moodustunud teadmine, mitte millelegi vastav tõde
annaabi.ee 
