lammutas seestpoolt NSV Liitu.Helsingi lõppaktist polnud teisitimõtlejatel suuremat kasu, kuna NSV Liit ega ka teised sotsialismimaad pööranud vastavatele sätetele mingit tähelepanu ning repressioonid teisitimõtlejate vastu ei vähenenud, vaid pigem suurenesid.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel.Majanduslik koostöö tähendas peamiselt lääneriikide investeeringuid Kesk-ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri-ning teadusalane suhtlemine ja turism.Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Nimelt seadsid ebaotstarbekalt kasutatud laenud Kesk-ja Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid Läänest sõltuvusse ning tekitasid neile tõsiseid majandusprobleeme.
Võit- tunnustus läänest, Lääs tunnustas peale II MS jagunenud piire 10.Kuivõrd edukaks hindate pingelõdvenduspoliitikat? Põhjendage oma seisukohta. NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks. Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö vähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. 11.Mida tähendas kommunistlike riikide internatsionaalne abi? 12.Kirjeldage külma sõja vormide muutumist pingelõdvenduse perioodil. ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised 13.Kuidas püüdis USA oma positsioone muutunud olukorras tugevdada? Kuivõrd edukaks hindate sellist poliitikat? USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama mõnevõrra isoleeritud kommunistliku Hiinaga
ees saavutatud ülekaalu ; see protsess oli kasulik NL-le: ei teinud uuendusi, aga tugevdas oma positsioone kolmandas maailmas ja võidurelvastumises ; see protsess oli kasulik USA-le: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust, läbirääkimist lääne maailmaga. -Pingelõdvenduse tulemused: tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel(lääneriikide investeeringud Eur satelliitriikidesse, tihenes kult ja teadualane suhtlemine, turism) ; õõnestas idablokki seest poolt, ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Eur sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme. -Külma sõja taasägenemine(1979-1985): USA väljatõmbumine Vietnamist oli NL võit ; NL ehitas üles oma tuumajõud, 1980 oli saavutanud USAst ülekaalu, NL jõud koos satelliidi Kuubaga saavutasid kontrolli Angoolas, Etioopias, Afganistanis ; Brežnev uskus, et võib teha, mida tahab ;
NSVL oli saanud Läänelt tunnustuse ja samas ei kavatsenudki kodanikeõigusi parandada Pingelõdvenduspoliitika tulemused: NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks. Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Satuti sõltuvusse Läänest (laenude pärast) ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille sihiks oli Iisraeli ,,merrepühkimine" ja selle asemel Palestiina riigi loomine.
NSV halvemaid pooli, ajalugu, katastroofe, oli näha välismaa tõelist elu, inimesed said meediast infot ja mitte ainult propagandat. 30. Sovetiseerimine Sovetiseerimine oli NSVLiidu ideoloogia elluviimine, et teiste liiduvabariikide ühiskond ja poliitilised olud oleksid sarnased NSVLga. NSV Liidu riikides suruti peale NSV valitsemismudelit ja ühiskonnakorraldust, võeti üle elemente NSV Liidust ja kanti üle liiduvabariikidesse ja satelliitriikidesse. Seda riiklikul ja ka väiksemate kogukondade tasandil. See kaasas nii ühiskonna kui majandusmuutusi, riigiorganites olid strukturaalsed muutused, muudeti ka kultuurielu ja ka inimeste tavaelu, kogu nende mentaliteeti prooviti muuta. Algab vägivallaga ja hiljem jätkatakse saavutatuga, tihti algas see siis ka küüditamisega. 31. Rahvusdemokraatiad: üks baasmudel, erinevad arenguteed Rahvademokraatiad? Üks mudel, et ollakse rahva eest seisjad, rohkem demokraatiad kui kõik
annaabi.ee 
