KÜLM SÕDA SISUKORD KÜLM SÕDA............................................................................................................... 1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine..........................................
Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. 1946-1947 aasta põua tagajärjel surid Moldaavias ja L-Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga. Võitlus läänestumise vastu · Likvideeriti teadusharusid(geneetika) · Kogu võimutäis kuulus Stalinile, kes ümbritses lähikondlaste kitsas ring. · Võimuladviku moodustas partei keskomitee poliitbüroo NSV Liidu sateliitriigid · Kõikjal üks skeem · Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. · Viidi läbi maareform, natsionaiseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed. · Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati parempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid
c. Mõlemad pooled soovivad laiendada oma mõjuvõimu kolmanda maailma riikides 5. Organisatsioonid: a. NATO 10 Euroopa riiki + Kanada + USA asutasid 1949. a. aprillis Põhja- Atlandi Lepingu organisatsiooni ehk NATO. Selle tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. b. VLO 1955. a sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida- Euroopa sateliitriigid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. See oli NSV Liidu diktaadi elluviimise vahend. c. VMN Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne- Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn. rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. d. Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1952. aastal moodustasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia,
1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas. 1960.-1970. Aastatel kaugenes maailm taas demokraatiast. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka NL lagunemine, mille tagajärjel vabanesid totalitaarsest reziimist Kesk-ja Ida-Euroopa riigid ning Nõukogude sateliitriigid Aafrikas. Just kommunistliku bloko lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980.aastate lõpus olid ülekaalus autoritaarsed reziimid. Peale kolmandat lainet ei ole demokratiseerumisele järgnenud tõsist tagasitööli ning demokraatia levik on olnud 20.sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Umbes 40% maailma rahvastikust elab täna demokraatlikes riikides.
Lääne-Berliini - nad ei saanud enam sotsialismi eest põgeneda läände vabadusse. ○ Lääne-Berliinile oli müür pigem positiivne, kuna nad ei tahtnud kõiki neid sotsialiste oma poolele. Halb oli see, et müür võis lahutada peresid. ○ Müür oli tervele Lääne-Euroopale vabaduse sümboliks, see on, miks kui Kennedy tuli oma kõnet andma Lääne-Berliini, siis ta kutsus end Berliinlaseks. 8. Ida-Euroopasse tekkinud NSVLi sateliitriigid. Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus? Idablokk: NSVL, Poola, Jugoslaavia (ainus kes ei allunud Moskvale, võttis Marshalli plaani pakutud abi vastu ja sattus NSVLiga konflikti), Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia.
võimule SLV-s. Mõte tulenes Walter Ulbrichilt, Gorbatšov kiitis heaks, NSVL ja Ida-Saksamaa väed ehitasid. Eraldas sugulasi ja sõpru teineteisest, nähti väga kaugelt. Toodi lennukitega toitu ja muid tarbeesemeid. Lammutati müüri lähedal olevaid hooneid, müüriti ka aknaid, metroo lõpetas töö ning inimesed hakkasid põgenema. Müür kasvas järjest kõrgemaks, pikemaks. 8. Ida-Euroopasse tekkinud NSVLi sateliitriigid. Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus? Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka nimetada idablokiks. Territooriumil asus 13 riiki: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV,
Kommunistlik süsteem jäi külmas sõjas alla, sest o USA „ostis“ endale liitlasi Marshalli plaani ja Trumani doktriiniga – rohkem loodeti lääneliitlaste peale o Idas oli majanduse areng aeglasem o Neokonservatismi kohaselt pidid lääneriigid reaalselt ka aitama VM ikestatud riik III OSA: KOMMUNISTLIK MAAILM 21. Kommunistlik maailmasüsteem Kommunistlikku maailmasüsteemi haarati NLi sateliitriigid K-ja I-Euroopas, otsustavaks sai kommunistide võit Hiinas ja mitmes Indohiina riigis, edasi võideti endale tugipunktid Ladina-Ameerikas ja Aafrikas – kommunism oli muutunud ülemaailmseks Kom maailmasüsteemi äärealadel oli riike, mis polnud päris kommunistlikud, kuid olid võtnud omaks sotsialistliku arengusuuna (Nasseri-aegne Egiptus) Moskval olid sidemed ka revolutsiooniliste vabastusliikumistega (terrorirühmitustega): PVO, Itaalia Punased
annaabi.ee 
