Näsakiht stratum papillare moodustab oma välispinnal tillukesi näsasid, mis asetsevad laialipillutatult või ridadena. Näsade read moodustavad harjaseid, mille kohal tõuseb epidermis kõrgemale, tekitades papillaarkurde. Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni. Epidermises veresooned puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud närvilõpmetega. Võrkkiht stratum reticulare on suhteliselt paks ning koosneb peamiselt sassiskiulisest tihedast sidekoest. Selles asuvad rasu- ja higinäärmed ning karvade juured (Roosalu 2006: 242). Pärisnahas asuvad ka tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Seljal on neid vähe. Pärisnahas on rohkesti ka immunotsüüte (Nienstedt jt 2001: 96). Dermises on lisaks fibroblastidele mõningal määral nuumrakke ja vähesel määral lümfotsüüte. Naha arvukad veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis. Nahas ringleb
Võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast sidekoest, sassiskiulisest naha võrkkiht Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad Luukude skelett Lihaskude Silelihas paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele Skeletilihas paneb keha liikuma, allub meie tahtele, ent väsib kiiresti Südamelihas ei allu meie tahtele. Südame lihaseline sein. Närvikude (vt. küs.2 4
2. Pärisnhahk ehk derma DERMIS 1. näsakiht e * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> PAPILAARKIHT SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis * kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka * palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse * palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke * higi- ja rasunäärmed, karvade juured * läheb alandedes üle ALUSNAHAKS VERERSOONTE F - TERMOREGULATSIOON - ahenevad või laienevad! * u 3x paksem kui epidermis * sidekoeline, sisaldab palju kollageenseid, elastseid kiude - seetõttu on nahk SITKE ja PAINDUV
kriminalistikas). Näsakihis leiduvad silelihasrakud, mis on mõningates kohtades koondunud kimpudeks. Karvakotikese külge kinnituvaid silelihasrakke nim. karvapüstitajateks lihasteks. Nende kokkutõmbumisel (näiteks külma käes, hirmu korra) tekivad nahale väikesed konarused - nn. kananahk. Näsakiht on varustatud arvukate vere- ja lümfisoontega, närvikiudude ja närvilõpmetega. * Võrkkiht koosneb sassiskiulisest tihedast sidekoest. Ta annab nahale iseloomuliku tugevuse ja vastupidavuse. Temas on rohkesti veresoonekesi, närvikiude, meelerakke ja silelihasrakke. Siin paiknevad ka higi- ja rasunäärmed ning karvade juured. Oma alumises osas läheb ta pikkamisi üle alusnahaks. Pärisnaha veresooned etendavad suurt osa keha termoregulatsioonis. Vastavalt olukorrale nad kas ahenevad (NS-i vahetalitlusel) - verd valgub nahast keha sisemusse ja nahk kahvatub - või nad
annaabi.ee 
