Naha ülesanded Katte- ja kaitsekihina ümbritseb nahk meie keha. Ta on keha "välispiir", mis seob meid ümbrusega. Kõige pealmine nahakiht koosneb sarvestunud rakkudest. Need kaitsevad nahka kulumise ning kogu organismi kuivamise ja nakkuse eest. Mõnel kehaosal, nagu näiteks kannad, jalatallad ja käelabad, on sarvkiht eriti paks. Ka sõrme- ja varbaküüned koosnevad sarvrakkudest. Sõrmeotstel on igal inimesel erinev nahamuster. Seetõttu saab sõrmejälgi kasutada tundemärgina kriminalistikas. Rasunäärmed eritavad rasvast võiet, mis teeb naha ja juuksed pehmeks ning kaitseb neid. Nahaveresooned ja higinäärmed aitavad hoida meie kehatemperatuuri. Nahaaluskoes ehk alusnahas paiknevad rasvaga täidetud rakud, kuhu organism talletab energiat. Samuti aitab alusnahk pehmendada lööke, mida keha aeg-ajalt saab.
asemel hoopis kahju tuua. Nimelt eemaldab leelis nahalt kogu rasukihi, mitte ainult liigse, ja tekitab naha ülekuivuse. Kui kuivad perioodid tekivad ööpäevas tihti, on efekt loodetule vastupidine. Rasunäärmed proovivad liigkuivuse vastu võidelda veelgi intensiivsema töötamisega ja nahk läigib juba õige lühikese aja pärast. Muutunud rasu koostis tekitab omakorda tõsise ohu akne tekkeks. Ummistub massiliselt poore, nendest tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt tekkivat rasu enam nahapinnale. Eritis koguneb näärme viimajuhas ja paisutab ka nääret ennast. Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.4Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280..
asemel hoopis kahju tuua. Nimelt eemaldab leelis nahalt kogu rasukihi, mitte ainult liigse, ja tekitab naha ülekuivuse. Kui kuivad perioodid tekivad ööpäevas tihti, on efekt loodetule vastupidine. Rasunäärmed proovivad liigkuivuse vastu võidelda veelgi intensiivsema töötamisega ja nahk läigib juba õige lühikese aja pärast. Muutunud rasu koostis tekitab omakorda tõsise ohu akne tekkeks. Ummistub massiliselt poore, nendest tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt tekkivat rasu enam nahapinnale. Eritis koguneb näärme viimajuhas ja paisutab ka nääret ennast. Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.5. Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280..
annaabi.ee 
