http://prillidestpriiks.weebly.com/silm-ja-naumlgemine.html SILMA KAITSVAD STRUKTUURID · Silmamuna kaitsevad silmakoobas, silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat · Pisaranääre (glandula lacrimalis) paikneb silmakoopa ülemis-külgmises nurgas · Pisaranääre eritab pisaravedelikku niisutab ja puhastab silma sisaldab toitaineid sarvkesta välimistele rakkudele sisaldab haigusetekitajate kasvu pidurdavad bakteritsiidseid aineid · Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I · Nägemismeele sensorid on valgustundlikud (fotosensorid) · Valguse toimel tekivad sensorirakkudes sensoripotentsiaalid · Sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid · Aktsioonipotentsiaalid juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse · Seal tekibki nägemisaisting ja -taju
bipolaarsed rakud ja ganglionirakud. Silmakoopa tagaosas paiknev sidekude moodustab silmamunale pehme padjandi. Külgedelt kaitsevad silmamuna silmakoopa luulised servad ja eest silmalaud. Silmalauge toetavad neis olevad lauplaadid. Nende sees paiknevad erilised rasu eritavad tarsaalnäärmed, mille juhad avanevad lauservadesse. Nende eritis takistab pisaravedeliku sattumist laugude välispinnale. Ülalautõstur avab silma, tõstes ülalaugu. Silma suleb silmakõõrdlihas. Silma kaitseb sarvkestarefleks. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskega. Lisaks nimetatud valgusmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava ehk pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates (D). Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis.
96 Joonis 3.30. Silma ehitus Silmapõhi Silmapõhjast algab nägemisnärv, mis viib valgusimpulsid aju nägemiskeskusesse, närvi alguskohas retseptoreid ei ole, seda kohta nimetatakse pimetähniks. Silmapõhjas on ka võrkkestaarter. Silma abiaparaat Silma abiaparaat koosneb kaitse-, pisara- ja liigutuslihastest. Kaitsefunktsiooniga on silmamunatagune rasvpadjand, kulmud, ripsmed ja silmalaud. Puhastamisele aitab kaasa laugude pilgutamine. Silma kaitseb sarvkestarefleks (korneaalrefleks), mis vajadusel silma kiiresti suleb. Pisaranäärmed toodavad pisaravedelikku sarvkesta niisutamiseks. Antibakteriaalsete omadustega pisaravedelik puhastab silma eesosa. Pisaravedelik voolab silma pisarakanalikestest. Normaalselt toodetakse päevas 1 ml pisaravedelikku, enamik sellest aurustub, jääk dreneeritakse pisarakanali kaudu ninaõõnde. Klaaskeha Silmamuna sisemuses on läbipaistev vedelik, mida nimetatakse klaaskehaks. 97 Kuulmine ja tasakaal Kõrv
annaabi.ee 
