Muusikaajalugu: Vana-Kreeka
Kitara ja lüüra kuulusid Apolloni kultuse juurde, lüüra väiksem variant
barbiton väiksem kui lüüra, väga pikkade harudega,
oli ainus keelpill, mida kasutati Dionysose pidustustel.
harf valdavalt naiste pill.
aulos levinuim puhkpill, läbilõikava kõlaga, sugulane salmei ja oboega, peamiselt
levinud topelaulosena.
paanvile ehk süüriks koosnes 5-7 erineva pikkusega vilest.
Hiljem esines harva ka põikflööti, signaalpillina tunti sarvhuulikuga
metalltrompetit. Löökpillidest olid tähtsamad kastanjetidelaadne krotala,
vasktaldrikud ja tamburiin.
Arhailine ajajärk
5. Millal oli Vana-Kreekas kultuuri arhailine ajajärk? 8.-6. sajand eKr.
Arhailist ajajärku iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomimgu
kujunemine kunstipäraseks eepiliseks lugulaudeks ehk eeposteks.
aoid Vana-Kreeka kutseline laulik 9.-8. sajandil eKr.
rapsood Vana-Kreeka rändlaulik
Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga:
annaabi.ee 
