Jõesilm Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi ta kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude klassi, sest tõelistest kaladest on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng
Elektriväli võib neid erinevatel etappidel kõvasti mõjutada, nii toitumist kui ka paljunemist. (Stoddard et al., 2006) 8 KOKKUVÕTE Merisutt (Petromyzon marinus) on Eesti vetes haruldane silmuliste seltsi kuuluv vereimeja kala, kes elutseb Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikul Atlandi ookeanis, Vahemere lääneosas ja Suures järvistus. Ta on silmlaste suurim esindaja. Iseloomulik lehterjas suu, mis on ümbritsetud sarvhammastega, millega nad kinnituvad ohvrite külge. Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. (Johnson et al., 2006) Merisutt toitub imedes end suurema kala (peamiselt lõhe, meriforelli, angerja ja tursa) külge rännates niimoodi ohvriga päevi või isegi nädalaid. Suti süljenäärmete eritised takistavad vere hüübimist ja põhjustavad punaste vereliblede hävimist ning kudede lagunemist.
kudemist hukkuvad. [2, 4, 6, 7] Vastsel, nn liivasonglasel (ammocoetuse), pole suulehtrit ja ta toitub mikroobe filtreerides; 4-5,5 a. veedab ta mudas, moone 13-20 cm pikkuselt. Pärast moonet laskub sügistalvel merre. Eestis haruldane, enamik isendeid tabatud Liivi lahest ja Pärnu jõest. Toituvad merisutid suuremate elusate kalade (tursk, lõhi jt.) verest, tungides neile aktiivselt kallale. Ohvri kehakatted purustatakse sarvhammastega, vere imemist soodustab hüübimisvastase toimega põsenäärmete sekreet. [2, 3, 5] 5 Andmed kudemisbioloogia, kudemiskoha valiku ja substraadi kohta on väga vanad. Merisutid koevad kruusapõhjale kividest kokkukantavasse pesalohku. Teada on ka, et isased isendid on väiksemad. [2, 3] Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Jõesilm on ka angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime teineteisest tavaliselt veidi lahus, kuid
EESTI MAGEVEEKALAD. Klass SÕÕRSUUD Selts silmulised Sugukond silmlased. ( ussitaolised, t täppi) MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5
tagamisel Karpkala, haug o Paljunemine on kehaväline ja toimub kudemine. o Vanus: Haug- 10- 20/25 a Ahven 20 a Ogalik 4 a o Sõõrsuud: o Esimesed keelikloomad o Sale keha, soomused ja paaris uimed puuduvad o Seljakeelik o Suu asemel sarvhammastega imilehter 33.Nimeta Eesti kahepaiksed. Mis neid ohustab? Kuidas saab kaitsta, mida on tehtud? Kuidas eristada harivesilikku ja tähnikvesilikku? Kuidas eristada vesiliku ja konnade mune? Tähnikvesilik, harivesilik, mudakonn, harilik kärnkonn, rohekärnkonn, juttselg-kärnkonn, rohukonn, rabakonn, järvekonn, veekonn, tiigikonn. Ohustab kemikaalide kasutamine suurpõllunduses, elupaikade hävitamine. Taastati ja rajati erineva sügavusega veekogusid
eritise abil kokku mitmesuguseid taimeosi. Valminud pesasse ajab isane ühe või mitu emast kudema. Pärast kudemist jääb pesa valvama. 8. JÕESILM ei ole kala vaid kuulub sõõrsuuste hulka. Ussilaadse kujuga, pea külgedel paiknevad lõpusavad. Elab meres, toitub põhjaloomakestest aga ka teistest kaladest. Imeb ennast imilehtrina talitleva suu abil surnud või elusate kalade külge ja kaabib neilt sarvhammastega kudesid. Koeb jões aprillist kui juuni esimese pooleni. Marjaterad koetakse emase poolt valmistatud lohukestesse, pärast kudemist silmud surevad. Munadest koorunud vastsed- liivasonglased, erinevad tunduvalt täiskasvanutest, elavad jõe põhjamudas kuni 6 aastat ja siis mere vist. 9. MERISUTT on jõesilmust suurem, kuni 1 m pikk. Esineb peale Põhjalahe kogu Läänemere ulatuses. Andmed tema kohta on puudulikud. Pärast kudemist ei hukku, pöördub mere tagasi
o Päriskonnalistel: alguses kulles herbivoorne ehk taimtoiduline (vetikad) o Taimtoidulisele loomale kohaselt on kullestel pikk sooltoru, milles elutsevad sümbiondid kes aitavad taimset toitu lagundada o Moonde käigus läheb kulles üle lihatoidule, mistõttu sooltoru remodelleeritakse lühemaks nagu on iseloomulik lihatoidulistele loomadele o Algselt sarvhammastega varustatud väike suu muutub suuremaks (lõualuude kuju muutub) ja tekib lihaseline pikk keel toidu püüdmiseks o Kullese algselt külgedel asetsevad silmad tekitavad mononukleaarse nägemise (parem silm innerveerib vasakut ajupoolkera ja vastupidi) o Metamorfoosil paigutuvad silmad selgmiselt-eesmiselt, mistõttu tekib otsevaade ja binokulaarne nägemine
annaabi.ee 
