2.2 Lagoftalmus Raskeim jääknäht näonärvi halvatuse juures on lagoftalm ehk silma sulgematus ja kuivamine (Juva jt 1999:8). Sarvkesta kuivamise tulemusena muutub silm põletikuliseks ja võib iseeneslikult perforeeruda. Kohe peale diagnoosimist tuleb alustada raviga, vastasel korral võib muidu terve silm nägemise pöördumatult kaotada. Lagoftalmi korral tuleb kasutada sagedasti ja rohkelt silmatilku või salvi, et vältida silma sarvekesta kuivamist. Manustatakse näiteks kloramfenikoolsalvi, mis aitab sekundaarset infektsiooni ära hoida. Ööseks silm kinni katta (vajadusel kasutada kleeplinti-katta silm lauga ning laug paigale kleepida). Rasketel juhtudel, kui on oht, et lau sulgumatus võib kesta pikema aja vältel, tehakse tarsoraafia-silmapilu osaline kinniõmblemine. Selliselt suletud laud on hiljem hõlpsalt taasavatavad. 2.3 Ramsay-Hunti sündroom
Klaaskeha areneb neuroektodermist ja osaliselt ka mesenhüümist Silmamuna on kompleksne sfääriline organ ja tema sein koosneb kolmest kestast: Välimine fibrooskest – sarvkest e kornea (koosneb 5 kihist) ning valgekest Keskmine soonkest – iiris e vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest e pärissoonkest Sisekest e reetina – optiline osa (10 kihti) ja pimeosa Vikerkest e iiris on soonkesta eesmisim osa, mis jääb sarvekesta taha, kus moodustub tsentraalne ava – pupill Sarvkesta kihid: Eesmine korneaalepiteel – sarvestumata mitmekihiline lameepiteel Eesmine piirikiht Pärissubstants – sidekoeline strooma Tagumine piirikiht Tagumine korneaalepiteel – ühekihiline lameepiteel REETINA KIHID Sisekestas e reetinas e võrkkestas eristatakse kahte osa: Tagumine saagservani ulatuv reetina optiline osa
annaabi.ee 
