kiirus, m/s, - kohttakistuskoefitsent. Vedeliku voo keskmine kiirus määratakse järgmiselt: kus V- mahtkulu, m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2. Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat. Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand: kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: 1, 2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) ei sõltu torustiku karedusest Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud)
Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ 3.Statsionaarne soojusjuhtivus läbi tasapinnalise seina. Temperatuur muutub lineaarselt. t -t Temperatuur seinast eemal: t = t s1 - s1 s 2 x , kus x kaugus seinast, - seina paksus
vedeliku voo keskmine kiirus, m/s, ζ- kohttakistuskoefitsent. Vedeliku voo keskmine kiirus määratakse järgmiselt: V w= A kus V- mahtkulu, m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2. Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat. Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand: Eu=φ ( ℜ , Γ 1 , Γ 2 ) kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ∆p Eu= ( ρ w 2) ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: ρwd ℜ= μ Γ1, Γ2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) λ ei sõltu torustiku karedusest 64 λ= ℜ 2
kandub konvektiivselt üle. . Sõltub: TD keha füüsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne või turbulentne), seina pinna karedusest. Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui viskoosne siis suurem), voolamise kiiruse suurendes alfa suureneb. Kuna oleneb paljudest faktoritest siis raske määrata ning määratakse katseliselt, et seda leida kasutatakse sarnasusteooriat määrab ära millised kehad ja nähtused on sarnased ning milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest koostatakse kriteriaalvõrrandid kus Nusselti arv on funktsioon ja teised arvud on muutujad. Ja siis sellest võrrandist leitakse nusselti arv ja selle abil leitakse see tegur. 66. Soojuskiirguse olemus ja põhimõisted
kandub konvektiivselt üle. . Sõltub: TD keha füüsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne või turbulentne), seina pinna karedusest. Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui viskoosne siis suurem), voolamise kiiruse suurendes alfa suureneb. Kuna oleneb paljudest faktoritest siis raske määrata ning määratakse katseliselt, et seda leida kasutatakse sarnasusteooriat määrab ära millised kehad ja nähtused on sarnased ning milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest koostatakse kriteriaalvõrrandid kus Nusselti arv on funktsioon ja teised arvud on muutujad. Ja siis sellest võrrandist leitakse nusselti arv ja selle abil leitakse see tegur. 66. Soojuskiirguse olemus ja põhimõisted
annaabi.ee 
