siis, kui tahame näiteks mõnda perekonda jagada alamperekondadeks või sekt- sioonideks. 7.3.1. Erinevatel meetoditel saadud fenogramme võime hinnata nende vas- tavuse alusel algandmestikule. Leiame korrelatsiooni kõigi OTUpaaride vahe- liste kauguste vahel fenogrammis ja algses andmemaatriksis; vastav kofenee- tilise korrelatsiooni koefitsient (cophenetic correlation coefficient) on seda suurem (teoreetiliselt kuni 1,0), mida vähem on klasterdamine moonuta- nud liikidevahelisi sarnasussuhteid. 7.3.2. Erinevatel meetoditel samade OTUde kohta saadud erineva informat- siooniga fenogramme võime liita üheks, konsensuspuuks (vt. joon. 3). Selles on omaette klastritena näidatud need harud (klastrid), mis on ühised kõi- gile eri fenogrammidele. Võime genereerida ka sellise konsensuspuu, kus on esitatud 50 %, 90 % jne. fenogrammidest esinevad klastrid. Selline konsen- sus näitab sarnasust OTUde vahel, mis ei olene kasutatud meetodite iseära- sustest
Gradient ökotoobi või koosluse mingi tunnuse muutlikkuse rida. Gradientanalüüs (ordinatsioon) meetodite kogum, mille eesmärk on tuvastada populatsioonide või taimekoosluste karakterisikute seas keskkonnateguritega. Otsese g-i puhul reastatakse (ordineeritakse) liigid või kooslused kasvukohategurite mõõmise tulemuse alusel; kaudse g-i puhul reastatakse nad indeksite järgi, mis väljendavad kas nende asendit vaadeldava gradiendi piires või nende omavahelisi sarnasussuhteid. Habitaat autökoloogias sama, mis elupaik. Haljastus kultuurmaistu looduslik või inimtekkeline taimkate, mis toimib keskkonnakaitseliselt ja esteetiliselt. Eristatakse asula-, tööstus-, kalda- ja teeäärset haljastust. Haljasvöönd e. roheline vöönd asulaid ja tööstusettevõtteid vööna ümbritsev looduslike ja poollooduslike metsade, parkide jm. taimkattega alade kogum, mis talitleb kultuurmaistus kompensatsioonialana ning mida saab kasutada puhkuseks.
Gradientanalüüs meetodite kogum, mille eesmärk on tuvastada populatsioonide või taimekoosluste karakteristikute seos keskkonnateguritega. Otsese gradientanalüüsi korral reastatakse (ordineeritakse) liigid või kooslused kasvukohategurite mõõtmise tulemuse alusel; kaudse gradientanalüüsi puhul reastatakse nad indeksite järgi, mis väljendavad kas nende asendit vaadeldava gradiendi piires või nende omavahelisi sarnasussuhteid. Gradient ökotoobi või koosluse mingi tunnuse muutlikkuse rida. Ordinatsioon tunnuste (r-analüüs) või objektide järjestamine (Q-analüüs) nende muutlikkust kirjeldavaid telgi pidi. Olenevalt telgede arvust võib ordinatsioon olla ühe- või mitmemõõtmeline. Sellest olenevalt, kas teljed vastavad reaalseile tegureile (või nende kompleksidele; kompleksgradient) või abstraktseile arvulistele suhetele, on ordinatsioon otsene või kaudne.