Empiirilise tüpoloogia puhul lähtub uurija vastajate jagunemisest tüüpimoodustavate tunnuste ruumis. Empiirilise tüpoloogia protseduur: o Tüüpimoodustavate tunnuste määratlemine. Tavaliselt on neid 10-20, nii indekseid (soovitavalt) kui üksiktunnuseid, eelduseks tunnuste fikseeritus intervallskaalal (või sellele lähedasel skaalal). o Vastajate võrdlemine ja rühmitamine tüüpimoodustavate tunnuste kombinatsiooni sarnasusastme alusel automatiseeritud klassifikatsioon, klasteranalüüs. Mõnikord tehakse seda kahes etapis, algul rühmitatakse juhuslikult valitud koordinaatobjektid, hiljem liigitatakse kõik vastajad sarnasuse alusel koordinaatobjektidele. o Rühmade iseloomustamine nii tüüpimoodustavate tunnuste kui sõltumatute muutujate, rühma koosseisu kirjeldavate tunnuste alusel
(Pinus sylvestris L.). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 3 Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks paljunemisorganite morfoloogia, asetus ja paljunemistsükli kestus. Elusorganismide korrastamisel sugulussuhete järgi on põhiühikuks liik, kuhu kuuluvad kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid Riik (regnum)
Hübriidliigi nime ees näidatakse ristlusmärk (×): Abies × phanerolepis (Abies balsamea × A. fraseri). Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks paljunemisorganite morfoloogia, asetus ja paljunemistsükli kestus. Elusorganismide korrastamisel sugulussuhete järgi on põhiühikuks liik, kuhu kuuluvad kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid · Riik (regnum) · Hõimkond (divisio e. phylum) · Klass (classis)
annaabi.ee 
