Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
teater avarama kõlapinna. Draama muutus kirjandusliigiks, mis kõige enam võis mõjutada ühiskonna hoiakuid.
Tollases teatrihoones toimus tegevus järgemööda 3 eri laval: eeslava (põhitegevus), tagalava (eeslavast eraldas eesriie)
ja palkonlava. Istekohad asusid ainult rõdul, aukülalised olid loozi alumistel rõdudel. Näidendeis kasutati lavaefekte, nt
helid lava tagant, ja primitiivseid dekoratsioone. Lava sarnanes keskaegse tingliku teatrilavaga. Ei tehtud veel katset
lava sarnastamiseks eluga, laval puuduolev jäeti vaatajate fantaasia hooleks. Lavastati nii tragöödiaid kui komöödiaid,
ent stiilipuhtust veel taga ei aetud nagu klassitsismis. Sisu oli ajalooline ja mütoloogiline, harva räägiti kaasajast.
C. Marlowe oli I uusaegne kirjanik, kes Fausti-müüdi teatrilavale tõi ,,Doktor Faustuse traagiline lugu". Teos sai
vahelüliks Saksa rahvaraamatu ja Goethe suurteose vahel.
Oletatakse, et Marlowe võis olla Shakespeare'i mõne varasema näidendi kaasautor
annaabi.ee 
