HINNETEGA JA ASTUS KÕIGEST 17-AASTASELT ZÜRICHI KÕRGEMASSE TEHNIKAKOOLI (ETH) MATEMAATIKA JA FÜÜSIKA ERIALALE. • SELLELE ERIALALE VÕETI SEL AASTAL VASTU KUUS ÕPILAST. NENDE SEAS OLI KA ÜKS NEIU, MILEVA MARIĆ. ÕPINGUTE JOOKSUL ARMUSID NAD TEINETEISESSE JA ABIELLUSID 1903. AASTA JAANUARIS. ABIELUST SÜNDIS KOLM LAST, TÜTAR JA KAKS POEGA HANS ALBERT JA EDUARD. TÜTAR SÜNDIS ENNE ABIELLUMIST 1902. AASTAL JA TEMA SAATUS ON TEADMATA, TÕENÄOLISELT SURI TA VÄGA NOORELT SARLAKITESSE. ABIELU LAHUTATI 1919. AASTAL. PÄRAST SEDA, KUI ABIKAASAD OLID 5 AASTAT LAHUS ELANUD. SURM • 17. APRILLIL 1955. AASTAL. KAEBAS ALBERT EINSTEIN VALU RINNUS JA TA TOIMETATI HAIGLASSE. EINSTEINIL TEKKISID KÕHUAORDIANEURÜSMI REBENDI TAGAJÄRJEL SISEMISED VEREJOOKSUD. OPERATSIOONIST OLEVAT TA KEELDUNUD JA SURNUD 18. APRILLIL PRINCETONI HAIGLAS VEIDI PÄRAST KELLA ÜHTE PÄEVAL. • LAHKAMISEL EEMALDAS PATOLOOG EINSTEINI AJU JA JÄTTIS ENDA JUURDE
Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglikust tantsust kontsertlikuks suurvormiks. Viini revolutsioonilaine ajal, 24. veebruaril 1848, kaldus ta muidugi revolutsioonilise liikumise poole, olles "Marseljeesi" avaliku esituse eest isegi lühikest aega vahistatud. 1849 suri Johann Strauss vanem sarlakitesse ning juunior liitis kokku oma ja isa orkestri, sooritades selle koosseisuga ringreise nii Austrias, Poolas kui ka Saksamaal. Valsikuningal oli kokku 3 abikaasat. Strauss oli väga oodatud ka Peterburi kõrgemas seltskonnas ja isegi tsaari õukonnas, kus teda sidus eriti lähedane sõprus tsaar Aleksander II noorema venna Mihhailiga, ajendatuna mõlema mehe kirest viiulimängu vastu. Johann Straussi Venemaa perioodile on pühendatud ka Lenfilmis 1971. aastal valminud
Nad nimetasid seda ,,Viini marseljeesiks". Paraku suruti Viini ülestõus maha. Võimud jätsid Johann Straussi käitumise revolutsioonipäevadel meelde. Pikka aega ei kutsutud teda õukonda ega mängitud ka tema valsse keserlikel ballidel. Riigiarhiivis on säilinud politsei ettekanded noore Straussi ,,jakobiinlikest" meeleoludest. Johann Strauss vanem oli sattunud teisele poole barrikaade. Ta elas rängalt üle oma populaarsuse kaotust. Varsti haigestus ta sarlakitesse ja lahkus siitilmast 1849.aasta 25.septebril. Isa Strauss suri üksinduses, suures tühjas korteris. Ent tema matused kujunesid grandioosseks. Kui isa orkestris kerkis küsimus uuest orkestrijuhist, soovitas perekonnasõber Amon kutsuda isa asemel poeg. Orkestrandid läksid täies koosseisus Johann noorema juurde et anda talle pidulikul üle isa dirigendikepp. Nii sai alguse Strauss juuniori igapäevane pingeline kontserttegevus ja komponeerimine.
Koos ehitati maja, kaks tuba ja köök (4x6 m). 1928. aastal hakkas papa lauta ehitama. Tegi veel põllutöid. Eesti ajal organiseeris papa Girill Piimaühistut ja oli seal raamatupidja ning lisaks oli ta raamatupidaja kahes masinaühistus. Ka aitas ta kirjutada palvekirju, ristis lapsi, saatis surnuid viimsele teele. Ta tegi igasugust kirjatööd. Abielust Leenaga sündis neil kaks tütart Virve, 25 aprill 1925 ja õde Laine, sündis 15 märts 1932 . Laine suri 2-aastasena (1934) sarlakitesse, maeti 30 aprill. Siis oli niii varane kevad et kirsid õitsesid ja oli hästi soe. 2.2.9 Virve Känd Virve Känd (neiupõlvenimega Saar) (vt foto 2) on sündinud 1925. aastal 25 mail. Ta elab siiani. Ta oli väiksena küllalt uudishimulik, kuulas kõike mis räägiti. Alates kolmandast eluaastast on tal kõik meeles ja mäletab ka oma teisest eluaasast erinevaid seikasid. Ta mäletab ka oma vanaema Miilit, kes hoidis teda väga
Peeter", võib olla tead ka Peeter Suurt, aga et mul kodus üks väike Peeter, seda sa vist ei tea. Asi on järgmine: Minu naene lasi ennast lahutada, s.o. lahutas end pojast. Seega on siis minu naese esimene poeg poeg." Poolteist aastat hiljem sündinud Tori ristiisaks kutsuti hea peretuttav, Haapsalu kooliõpetaja Madis Küla, kelle juures Haapsalu I algkoolis hakkasid mõlemad poisid hiljem õppima. Paraku haigestus Peeter 15-aastaselt sarlakitesse ja suri 27. aprillil 1934. Isa istutas poja kalmule sinililled ja oli käinud surnuaial pika aja vältel iga päev. Kreekide abielusuhted olid jahenenud. Kui ühise elu algusaastail oli Cyrillus Kreek lugenud rootsikeelset kirjandust, seletades seda vajadusega tunda naise emakeelt ja kultuuri ja Meesi käis abikaasaga koos kontsertidel ja laulupidudel, siis hiljem tundusid Kreegid olevat teineteisest kaugenenud. Nii kirjutas Theodor Saar: ,,Kreegi eraelust palju silma ei paistnud
magan. Ta kordas ainult: «Vaene väike Lizabeth! vaene väike Johnny! see on kole ränk! usun, et ma ei näe teid iialgi enam ... iialgi enam!» Kangesti hea neeger oli Jim. Aga seekord hakkasime kuidagi Jimiga rääkima ta naisest ja väikestest; muu seas ta ütles: «Mu meel on praegu nii hale, sest. kuulsin teiselt jõekaldalt nagu laiasu ja mulle tuli meelde, et ma ükskord andsin oma väikesele LizabethHe ka sihukese laksu. Ta oli kõigest nelja-aastane ja jäi sarlakitesse ja oli rängasti haige, aga sai terveks ja tõusis ühel päeval üles ja ma ütlesin talle: «Pane uks kinni.» Tema ei pannud, vaid seisis ja naeratas mulle. Ma sain vihaseks ja ütlesin uuesti -- ütlesin hästi kõvasti: «Kas sa ei kuule? Pane uks kinni!» Ta seisis ikka niisama ja naeratas. Ma läksin maruvihaseks. Ütlesin': «Oot! Küll ma sulle näitan!» Ja andsin talle mööda kõrvu, nii et sädemed lendasid. Siis läksin teise tuppa ja olin umbes veerand tundi ara
annaabi.ee 
