Siiski tundub huvitav süübida usku ja seda puudutavasse. Olen lugenud raamatuid, mille sisu läheb väga sügavale religiooni põhimõtetesse ja ma olen hakanud tõsiselt kartma. Miks karta ja mida karta? Karta raamatu lugemisel usklikuks muutuda? Karta et need tõed hakkavad kummitama? Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leidub ka siis, kui asja on oma uskumatu silmaga ka ise pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt
Nad teavad palju paremini kui enamik meist, et rahal on vaid ajutine väärtus. Tüüpiline neptuunlane ei tea, mis on auahnus. Ta on hoolimatult muretu homse pärast, eilset tajub ta vaid intuitiivselt ja tänasesse suhtub heatahtliku sallivusega. Kalad on ükskõiksed solvangute, süüdistuste ja salvavate märkuste vastu. Vaid üksikud saigad võivad nad vägivallani või selle vastu väljaastumiseni viia. Kui Kalade esindaja välja vihastada, muutub ta sarkastiliseks ning kasutab targalt oma salvavat keelt. Neptuunlased võivad olla tulivihased võivad olla tulivihased ja välja pahvatada terve hulga närvilisi sõnu, kuid tüüpilised Kalad käituvad tavaliselt põhimõtte ,,Targem annab järele" kohaselt ning merede valitseja Neptunuse jahedad veevood leevendavad peagi nende viha. Püüe Kalasid korralikult välja vihastada annab sama tulmuse, mis kivikese viskamine peegelsiledasse vette.
annaabi.ee 
