SUURUS 2-6 m. VÕRA Madal puu või laiuv põõsas KOOR, VÕRSED Vanemad oksad hallikaspruunid, noored pruunid. LEHED Igihaljas liik. Lehed paiknevad vahelduvalt või männaseliselt. Tavaliselt lehed terveservalised, piklikelliptilised, 7-12 cm pikad. Pealt lehed tumerohelised, alt hallikas- rohelised. Talvel külmade ilmadega rulluvad lehed allapoole kokku. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied suured, koondunud sarikataolistesse õisikutesse. Õied lillakaspurpurjad, laikellukja kujuga, läbimõõt kuni 4 cm. Viljaks on kupar rohkete seemnetega, valminult pruun, püsib põõsal kevadeni. KASVU- Peaaegu külmakindel. Tahab happelist turbamulda ja suuremat õhuniiskust. TINGIMUSED Eelistab poolvarju. Tundlik kevadise päikesepõletuse suhtes. KASUTAMINE Väga levinud dekoratiivpõõsas, aretatud palju kultuursorte.
mükotroofsed taimed. Põhjapoolkeral kasvab 3 liiki, Eestis neist 2 liiki. Jõhvikad kuuluvad põhjapoolkera kõige väärtuslikumate marjataimede hulka. 40. Perekond rododendron ja katawba rododendon Perekond rododendron (Rhododendron L.) [rododéndron] Perekonda kuulub nii igihaljaid kui heitlehiseid terveservaliste vahelduvate lihtlehtedega puid ja põõsaid. Õied koondunud sarikataolistesse õisikutesse, kellukja või lehterja kujuga, suured, mõnel liigil lõhnavad õied on valgest kuni tumelilla värvusega, õitsevad varakevadest kuni suveni. Vili on paljude peente seemnetega kupar. Liikide arv perekonnas on väga kõikuv, ühtede autorite arvates 500-600, teiste arvates 1000- 1200, Rododendronid on olulised põõsad haljastuses, praeguseks võib öelda, et meie oludes on kasvatada võimalik umbes 150 liiki ja samuti umbes 150 sorti rododendroneid
limaskesta haiguste puhul. Harilikku mustikat võib kasvatada kodus aias, haljastuslikku tähtsust eriti ei oma. 40. Perekond rododendron ja katawba rododendron Perekond rododendron (Rhododendron L.) [rododéndron] Perekonna nimetus on tulnud kreeka keelest rhodon = roos ja dendron = puu, tähendades tõlkes roosipuud. Perekonda kuulub nii igihaljaid kui heitlehiseid terveservaliste vahelduvate lihtlehtedega puid ja põõsaid. Õied koondunud sarikataolistesse õisikutesse, kellukja või lehterja kujuga, suured, mõnel liigil lõhnavad õied on valgest kuni tumelilla värvusega, õitsevad varakevadest kuni suveni. Vili on paljude peente seemnetega kupar. Liikide arv perekonnas on väga kõikuv, ühtede autorite arvates 500-600, teiste arvates 1000-1200, kasvavad enamasti põhjapoolkera mäestikes ja rannikualadel Euraasias ja Põhja- Ameerikas. Siinses käsitluses lähtutakse suuremast liikide arvust. Enam-vähem pooled liigid
annaabi.ee 
