"sarikapaarid" - 1 õppematerjal

Loovtöö Rehielamu

öelnud, et katus on hoone iga (Tihase 1974: 63). 10 Katuse juures kõige tähtsamaks osaks on sarikad, mida tehti enamasti ümaratest puudest läbimõõduga umbes 15 cm. Nende puude ülemised osad ühendati paarikaupa tapi ning pulga abil, alumised aga toetati hoone ülemistele palkidele, nn murispuudele. Sellises asendis töötas sarikas talana, mis pidi taluma katuse koormusest tekkivat pinget. Et vähendada sarika sideulatust, ühendati sarikapaarid omavahel veel nn penniga, mis suurendas sarika paindetugevust. Kui tuul oli kõva, siis töötas penn ka väljatõmmatud vardana (Tihase 1974: 64). Õlgkatte panekul pandi sarikad üksteisest umbes 1,2--1,5 m kaugusele. Kuna sellist konstruktsiooni, kus mitu sarika otsa tuli kinnitada ühes sõlmes, oli tehniliselt väga raske teha, siis levis selline konstruktsioon väga vähe. Samuti oli selliselt tehtud katuse harja otsa väga raske õlgedega katta, ning sellepärast kasutati