Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. LOODUSVARAD Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige olulisemal kohal on fosfaat. Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, ja keedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Kaldalähedased veed on kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Riigi arengutase SKT - $4800 (2010. aasta seisuga) Sündimus 19 promilli Suremus 4 promilli Imikusuremus 27 Kirjaoskus 15+ suudavad lugeda ja kirjutada Riikide rühm vaesed riigid Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ABEDA ICC G-11 ID G-77 IFRCS IAEA IBRD IHO ICAO LO WTO IMF UNWTO IMO
Suuremad jõed on Ummer-Rbia, mille pikkuseks on 557 km, Sebu, pikkusega 458 km ning Moulouya 520 km. Jõed on tähtsad eeskätt veevarustuses, kuna Marokos on 15 veehoidlat, mis on enam kui 100 mln m³ suuruse mahutavusega. Marokos ei esine järvi, kuna on suhteliselt kuiv maa, mistõttu puudub riigis ka laevatatavate siseveekogude olemasolu. Enamus riigi veest on veehoidlates. Kalandus Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja. Maroko läänerannikul on erakordselt rikkad: sardiinide, pelamiide ja tuunikala poolest. Kahjuks ei saa riik täielmääral neist mereressussidest kasu, kuna puudub kaasaegse laevastik ja töötlemise vahendid. Marokol on kaubanduskokkulepe Euroopa Liiduga aastat 1996, mille abil EL maksab Marokole aastamaksu, et laevad (peamiselt Hispaaniast) võiksid püüda kala Maroko vetest. Rahvusvahelised organisatsioonid UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNOCI, UNSC , UNWTO, WCO, WIPO, WMO,
annaabi.ee 
