Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sarasate" - 5 õppematerjali

Alexander Sitkovetsky
3
doc

Alexander Sitkovetsky

Praegusel ajal omandab Wi Qian magistrikraadi Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni käe all.2007.a osales Wu Qian International Holland Music Sessionsi suveakadeemias ning sai sellelt organisatsioonilt kutse esinedasarjas"New Masters Tour" hooajal 2008/2009.Sel hooajal astub ta uuesti sama sarja raames üles,sedapuhku Sitkovetsky Trio liikmena. Kontserdil tulid esitlusel Alfred Schnittke,Johannes Brahmsi,Cesar Francki ja Pablo de Sarasate teosed.Teosed pärinevad 18-19 sajandist.Ettekantakse need teosed väike vormis. Esinejad olid väga sügavmõttelised ja nad panid oma hinge muusikasse.Kõla oli enamasti väga pehme,võimasjõuline vahelduvalt kuri ja hirmutav ning samas lõbus ja rahulik. Alfred Scnittke ,,Süit vanas stiilis"puhul oli dünaamiaka oli vaheldusrikas.Algas pigem vaikselt ja seejärel valjenes ja hakkas siis jälle tasanema.Muidu oli tepo kiirenv ja rütm oli sujuv.

Muusika → Muusika
7 allalaadimist
VIIUL
8
pptx

VIIUL

VIIUL 8.r Viiuli Ajalugu Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna- Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ...

Muusika → Muusika
3 allalaadimist
Hispaania
28
pptx

Hispaania

Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat Gran Ganaria: 379 tuhat Hispaania keel Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: Katalaani keel (catalan) Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego Valencia keel (valenciano) Kõneleb u 300-400 miljonit inimest Kultuur Tantsud: Flamenco – „flamma“ - tuli Boolero Muusika: Viiulivirtuoos – Pablo de Sarasate Kitarrivirtuoos – Andres Segovia Laulja – Enrique Iglesias Kunstnikud: Pablo Picasso Salvador Dali Näitlejad: Penelope Cruz Antonio Banderas Härjavõitlus Barcelona Kuninga palee Las Palmas de Gran Canaria Tenerife Mallorca Ibiza Aitäh kuulamast! 

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Hispaania referaat
20
doc

Hispaania referaat

Sageli on tantsijatel käes kastanjetid ja tamburiin. 6 Boolero on mõõdukas tempos ja kolmeosalises taktimõõdus paaristants. Boolerot saadetakse samuti kitarri ja kastanjettidega. Fandango on paaristants ning laul. Fandangorütme on kasutanud näiteks vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakov oma “Hispaania capriccio´s”. Hispaania professionaalne muusika sai Euroopas laiemalt tuntuks tänu viiulivirtuoos Pablo de Sarasate (1844-1908) ning helilooja Isaac Albenize (1860-1909) tegevusele. Hispaani ooperikeskuseks on kujunenud Barcelona. Hispaaniast on pärit ka maailma kuulsad tenorid Placido Domingo,Jose Carreras, sopran Montserrat Caballe. Kuni meie sajandini oli kitarr Hispaanias peamiselt saatepilliks, 20. sajandil kujunes sellest instrumendist ka soolopill. Kuulus hispaania kitarrivirtuoos oli Andres Segovia (1893-1987). Hispaania skulptuurile ja ka maali kunstile oli omane elulähedus

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Aram Hatšaturjan (Pedusaar 2000: 154), temaga on koostööd teinud Helju Tauk, Tekla Koha, Peep Lassmann... Kommentaari lõpetuseks sobiks tema 1986. aastal Tallinna Raekojas toimunud 80. sünnipäeva kontserdi kava: E. Grieg Sonaat c-moll op 45 nr 3, W. A. Mozart Kontsert D-duur (KV 218 nr 4) koos kammerorkestriga E. Klasi juhatusel, Tartini-Kreisleri Fuuga A-duur sonaadist, Rahmaninovi Prelüüdi op 23 nr 4 viiuliseade, Sarasate Hispaania tantsud (Playera ja Zapateada), Paganini Variatsioonid Rossini ooperi “Moses” teemadel. Selle kontserdi kohta ilmus Ines Rannapi vaimustusest tulvil retsensioon (Pedusaar 2000: 160). Samas oli siinkirjutajal võimalus kuulda teda mängimas svingi koos Arvo Pilliroo ansambliga ja tema esitus vastas igati selle stiili kaanonitele. 104

Muusika → Muusika ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun