· Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus. · Veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. · Kõrgus 10-30 cm. · Õistaim. Levik ja ökoloogia: · Mitmeaastane. · Kuivematel kasvukohtadel (Põhja- ja Lääne-Eestis) · Õitseb mais ja juunis. Kasutus: · Millist osa tarvitada: õied, lehed, risoom, juured. · Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel). · Lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine, askorbiinhapet, leidub ka karotiini, vitamiine A, P ja E ning kõigis taimeosades on palju mangaani soola. Toime: · rahustav, röga lahtistav, seentevastane ja antibakteriaalne, tugev higistamaajav, puhastav, valuvaigistav. · - köhavastane ja rögalahtistav · - peapöörituse, reumavalude vastu · - neeru- ja põiekivide korral · - stimuleerib seedenõrede eritumist · - madaldab vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli Nurmenuku tee migreeni, peavalude,
nägemishäired, peapööritus, nõrgenenud ärrituvus ja meeltesegadus (hallutsinatsioonid), hirm, südamepekslemine, spasmid, lihasvärinad, teadvuse kaotamine. Suuremate koguste puhul võivad tekkida krambihood, halvatus ja saabuda surm hingamise või südame seiskumise tagajärjel. Õigeaegselt arstiabi saades, saab siiski surmajuhtumeid vähendada. Ligustrum vulgare(harilik liguster) Mustad läikivad marjataolised luuviljad on mürgised, kuna sisaldavad terpenoide, saponiine ja glükosiide. Mürgituse tunnused: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, peapööritus, peavalu. Suuremates kogustes võib põhjustada soolepõletiku, šokki, krampe, südame rütmihäireid ja hingamishäireid. Lonicera caprifolium(lõhnav kuslapuu), Lonicera maackii(Maacki kuslapuu), Lonicera tatarica(tatari kuslapuu) Marjad on toksilised, kuna sisaldavad saponiine, kuid mitte väga ohtras koguses ning viljad
Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Ta sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli ja pineeni. Eraldatud on saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid. Sisaldab 1-2% eeterlikke õlisid, samal ajal nõmm- liivatees on neid tunduvalt vähem (0,1-0,2%). Nõmm-liivatee on rikas mineraalainete poolest, rikkalikult leidub joodi, kuid kasutamise minimaalkogused ei võimalda nendega meil organismi vajadusi rahuldada. Liivatee ravitoime Rahvameditsiin kui ka teadus on tunnustanud tema ravitoimet eeskätt köha- ja bronhiidi korral.
Nõmm-liivatee kasvab aeglaselt, hoolimatu kogumine võib hävitada ta aastateks. Õisi kuivatatakse hämaras, õhurikkas ruumis. Kuivatamise ajal tuleb kontrollida, sest ta kipub kergesti hallitama minema. Nõmm-liivatee on rikas eeterlikke õlide poolest, seda kinnitab ka ta omapärane tugev aroom kogumise ajal. Ta sisaldab tugevalt antiseptilisi aineid tümooli, karvakrooli, borneooli, pineeni. Veel on eraldatud saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid. Hingamisteede põletiku, köha, gripi puhul võetakse üks supilusika-täis ürti klaasi vee kohta, lastakse 8-10 minutit tõmmata ja juuakse soojalt. Gaasivalude või soolepõletike korral (ka kõhugripi leevendamiseks) võetakse 1 supilusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, lastakse 20 minutit tõmmata ja pruugitakse jahedalt lonkshaaval.
Kuulub huulõieliste sugukonda. Taime vars on alaosas puitunud, ülaosas rohtne. Lehed on lineaalsed, hallikasrohelised, kergelt karvased ja vastakad. Sinised õied moodustavad varre ladvaosas tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3 %, nendest kõige rohkem on estreid. Veel on lavendlis märkimisväärselt saponiine, park- ja mõruaineid. 4. KASVATAMINE Lavendel on meie oludes suhteliselt külmakindel, eriti kui leida talle oma aias ideaalselt sobiv koht. Soovitatav on siiski talveks katta kuuseokstega, sest nii koguneb talvel taimele rohkem lund ja kevadel on oksad kaitseks päikese eest. Lavendlit võib kasvatada ka üheaastasena, kuid sel juhul on saak väga väike ja jääb ära selle taime ilusate õite nägemine. Meie tingimustes ei jõua taim esimesel aastal õitseda.
ja fruktoosi), eeterlikke õlisid, lipiide, orgaanilisi happeid (õun-, sipelg- ja äädikhape), vaikaineid, taimevaha, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid. Viljadest valmistataksesiirupit, mis on tooraineks kondiitritööstuses, ning maitseaineid, mida kasutatakse kalade konserveerimisel ning viina ja likööride tootmisel. Mikroelementidest sisaldavad viljad mangaani, rauda, vaske ja alumiiniumi. - Kadakajuurtest on leitud eeterlikke õlisid, vaikaineid, saponiine, parkaineid ja värvaineid. Okkad sisaldavad 2,7‰ askorbiinhapet. - Okastest ja viljadega võrsetest saab valmistada eeterlikku õli (kadakaõli), mida on kasutatud antibakteriaalse vahendina meditsiinis ja veterinaarias. 5 - Kadakas on ka mürgiseid aineid, mistõttu ei tohi kadakamarju liiga palju süüa ega kadakaõli liiga palju tarvitada. - Kadakat kasutatakse ilupuuna parkides ja aedades, kuigi neid on raske ümber istutada.
valged, kollased, punased, sinised või lillad torujad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes, vili on pähklike. Salveid sisaldavad eeterlikke õlisid. Salveid sisaldavad 1,5- 2% eeterlikke õlisid, mille põhikomponentideks on tujoon ja kamper, kusjuures tujoon võib suurtes kogustes mürgina mõjuda aga leidub veel pineeni, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja alkoloidide jälgi. Eestis kasvatatakse üheaastase aialillena, lillekastides japottides Brasiiliast pärinevat erepunaste õitega poolpõõsast leeksalveid (Salvia splendens) ja dekoratiivsete lehtedega kirju salveid (Salvia horminum). Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse, istutatakse pottidesse või kastidesse
Müüdi isegi türnpuu marju. Muskuslill- Rohekad liitmarjad, kasvab maas. Söödavad seemned Sarapuu kõvakest on selle jaoks, et saaks teda võimalikult kaugele vedada. Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa. Tammetõrud - pm söödavad aga seal on palju parkaineid. Parkained on aga mürgised. Toidutaimeks oleks teda pidanud pikka aega aretama,aga tamm kasvab kaua ja sellega ei tegeletud. *Hobukastan (* kultuurtaim) on väga mürgine, sisaldab saponiine ( seebi taolised orgaanilised ained, mis vahutavad ja hakkavad vereliblede membraane hävitada. Neid saab muuta söödavaks kui panna vina sisse likku, seda ksutatakse reumarohuna, teine leotus teebtäiesti puhtaks. Alles jäävad magusad pähklid??? Kastan on pöögiline, tamme sugulane. Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi seebipuu. Väiksemad seemned Hanemalts (näljaleib vene keeles) sisadavad saponiine
4. KEEMILINE KOOSTIS Õitsemise eel kogutud taime võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Basiilik sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Samuti leidub õites kamprit ning terpeene. Basiilik sisaldab nii glükosiide 4 Basiilik (mõru maitse), saponiine, vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli, mille all on peidus karotenoidid, kui ka C- ja B5-vitamiini. 5. KASVATAMINE Basiilikut kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades. Üsna hästi on ta kodunenud ka Euroopas, kuid juba 5° juures saab külmakahjustusi ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones, avamaal aga ainult südasuvel. Maitsetaimena kasvatatakse väikese ja suurelehelist ning lusikakujuliste lehtedega basiilikut
See aitab neuroosi, unetuse, liigse erutuvuse vastu. • Piparmünt on ka hea abimees sportlastele. Uuringud näitavad, et puhta piparmündi nuusutamine parandab sportijate tuju, motivatsiooni ja saavutusi. Piparmünti võivad igas vanuses sportlased nuusutada treeningul ja võistluste ajal. Nurmenukk • Tarvitatakse õisi, lehti, risoomi ja juuri. Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata kevadel ja sügisel). • Nurmenuku lehtedes on kõrge C-vitamiini tase, palju saponiine, askorbiinhapet ja leidub ka karotiini, vitamiine A, P ja E. Kõigis taimeosades on palju mangaani soola. • Nurmenukk leevendab tervisemuresid • - seentevastane ja antibakteriaalne • - rahustav, leevendab unetust ja närvilisust, vähendab kroonilise väsimuse sündroomi • - köhavastane ja rögalahtistav, leevendab bronhiiti ja astmat • - toob leevendust peapöörituse, peavalu ja migreeni puhul • - aitab neeru- ja põiekivide korral
Harilik saialill on kõrvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena. Saialille õisikud on kollased või oranzid ja paiknevad varrel üksikult. Saialill pole mitte ainult ilutaim vaid ka ravim- ja maitsetaim. Saialill avab oma õied kõikjal, kus paistab päike. Saialill on muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Uurimustulemused näitavad, et saialill sisaldab triterrpeenglüoksiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi ja vitamiinidest karotinoide. Tänu laiale ainete koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Saialille preparaat on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, nahahaiguste ja vistrike ravil, maohaavandite ravil. Ravimina kasutatakse nii õisi kui ülemise osa ürti tervikuna. Saialill on tuntud
· fenoole (üle 40%) sh tümooli, mis toimib antimikroobselt ning mõnel määral ka fungistaatiliselt (seente kasvu pidurdav) ja antiviraalselt. (www.arst.ee) Fenooli kasutatakse ka naha sügavaks koorimiseks- väga efektiivne nii pindmiste kui sügavate kortsude vähendamisel, kuid tugeva armistumisohu tõttu harva kasutusel (Eestis ei kasutatata) ( www.derma.ee); · eraldatud on saponiine - pindaktiivsuse tõttu suurendavad saponiinid rakkude membraantalitlust, mõjutades nii membraanide läbilaskvust (www.loodusajakiri.ee). Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. (et.wikipedia.org) · mõru- ja parkaineid tanniin · mineraalsoolasid - leidub ka nahas, kus stimuleerivad naha rasu- ja vedelike
mao ülihappesuse puhul. Kõhuhädade korral tuleb teed juua jahtunult. Piparmünt ei ole tugevatoimeline ravimtaim, mistõttu võib juua pikka aega järjest. Sobib nii toetusraviks kui ka hädade ennetamiseks. Pärnaõied Pärnaõitel on tugev põletikuvastane ja rahustav toime ning ta on tuntud ka veeajatina. Neist on eraldatud tugevatoimelisi glükosiide (hüperidiini, tiliatsiini), eeterlikke õlisid (tuttava meeldiva lõhna annab pärnaõitele farnesool), flavonoide, saponiine, park ja mõruaineid. Vitamiinidest sisaldab pärnaõis Cvitamiini ja Aprovitamiini. Kibuvitsatee Rohkesti tarvitatakse kibuvitsade marju. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata
Kääbuspõõsana, dekoratiivne liivatee on mitmeaastane taim, kaetuna või talveks keldrisse viiduna jätkab ta oma kasvu järgmisel suvel. Talveks säilitamiseks ta kuivatatakse hämaras, õhurikkas ruumis. Kuna ta on väga aromaatne, võib potis talveks magamistuppa tuua. Rahulik uni on kindlustatud. Keemiline koostis Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Sisaldab tugevat antiseptilist, omapärase lõhnaga tümooli, karvalooli, borneooli, pineeni. Eraldatud on saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid. Sisaldab 1-2% eeterlikke õlisid, samal ajal nõmm-liivatees on neid tunduvalt vähem (0,1-0,2%). Nõmm-liivatee on rikas mineraalainete poolest, rikkalikult leidub joodi, kuid kasutamise minimaalkogused ei võimalda nendega meil organismi vajadusi rahuldada. Liivatee ravitoime Rahvameditsiin kui ka teadus on tunnustanud tema ravitoimet eeskätt köha- ja bronhiidi korral. Kasutatakse
Vereurmarohu vesilahus (1 peotäis liitri keeva vee kohta) sobib pealoputuseks kõõma, isegi soomussammaspoolikupsoriaasi puhul. Vereurmarohuga mitte liialdada, sest tegemist on tugevatoimelise ravimtaimega. On täheldatud mõnedel kasutajatel valusid maos, maksas ja iiveldustunnet ning isegi krambitaolisi nähtusi. Viirpuu õied ja viljad Meil kasvab mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse mitmesuguste südamehäirete korral, sest nad sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini, mis aitavad virvendava arütmia neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Viirpuuõisi võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval. Ka võib kasutada viirpuu valminud vilju toorelt või kuivatatult teeks. Väikeseõieline pajulill Kasvab hõredates põõsastikes, kraavikallastel ja mujal. Lehed on pehmekarvased, madalalt hambulise servaga, tavaliselt piklikmunajad
Tokotrienoolid ja tokoferoolid Tokotrienoolid esinevad looduses teraviljades ning palmiõlis koos tokoferoolidega, nad takistavad rinnavähirakkude kasvu. Tokotrienoolide ja tokoferoolide bioloogilised funktsioonid ei ole omavahel seotud. Tokotrienoolid langetavad ka vere kolesteroolitaset. Lipohape ja ubikinoon (Koensüüm Q10) Lipohape ja koensüüm Q10 on tähtsad antioksüdandid, mis suurendavad teiste antioksüdantide toimet. Mõlemal on ka oluline roll energia tootmisel. Saponiinid Saponiine leidub peamiselt kaunviljades, näiteks hernestes, sojaubades ning kõrbetaimedes Yucca ja Quillaja. Saponiinidel arvatakse olevat fungitsiidseid ehk seentevastaseid ja antibakteriaalseid omadusi. Saponiinirikkad ürdid madaldavad vere kolesteroolitaset, sidudes sapphappeid ja kolesterooli ning pärsivad vähirakkude kasvu nt. käärsooles. Osad saponiinid, mida saadakse näiteks lillest sõrmkübar, mõjuvad positiivselt südamele, tugevdades südamelihast. Suurtes kogustes võivad aga
veistel, silma võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel). Kilpjalg on teadaolevalt ainus kõrgem taim, mis põhjustab loomadel vähki. Kantserogeeniks (samuti võrkkesta degenereerumise ning müeloidse aplaasia põhjustajaks) on ptakuilosiid (ptaquiloside) saponiinid Saponiinid on taimsed glükosiidsed pindaktiivsed seebitaolised (sapo=seep, ladina k.) ained, mis panevad vesilahuse vahutama. Saponiine leidub sojaubades, suhkrupeedis, maapähklites, spinatis, brokolis, lutsernis, kartulis, õuntes jm. Keemiliselt ehituselt jagunevad kahte suurde rühma steroidsed ja triterpeensed. · Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on tsüklopentanoperhüdro-fenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Kui molekuli koosseisus on ka N aatom, on tegemist steroidse alkaloidiga (solasodiin, tomatidiin).
võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel). Kilpjalg on teadaolevalt ainus kõrgem taim, mis põhjustab loomadel vähki. Kantserogeeniks (samuti võrkkesta degenereerumise ning müeloidse aplaasia põhjustajaks) on ptakuilosiid (ptaquiloside. Saponiinid on taimsed glükosiidsed pindaktiivsed seebitaolised (sapo=seep, ladina k.) ained, mis annavad vesilahusele vahutavad omadused. Saponiine leidub sojaubades, suhkrupeedis, maapähklites, spinatis, brokolis, lutsernis, kartulis, õuntes jt. taimedes ning viljades. Oma keemiliselt ehituselt jagunevad nad kahte suurde rühma steroidsed ja triterpeensed saponiinid. Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on tsüklopentanoperhüdrofenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Juhul, kui molekuli
India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiiliku ürt sisaldab kuni 1,5% eeterlikke õlisid, lisaks park- ja mõruaineid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, vitamiine, mineraalaineid ja rohelise klorofülli all on peidus karotenoidid. Sidrunmeliss- on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Sidrunmeliss on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Taime nimi tuleneb sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena. Salvei- Vahemeremaadelt pärinev laialt tarvitatav maitsetaim.Põhja- Euroopas kasvatatakse
India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiiliku ürt sisaldab kuni 1,5% eeterlikke õlisid, lisaks park- ja mõruaineid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, vitamiine, mineraalaineid ja rohelise klorofülli all on peidus karotenoidid. Sidrunmeliss- on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaim. Sidrunmeliss on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Taime nimi tuleneb sellest, et see lõhnab kergelt sidruni järgi. Taimest on tehtud teed, kasutatud arstimeis. Seda on kasutatud ka maitseainena. Salvei- Vahemeremaadelt pärinev laialt tarvitatav maitsetaim.Põhja- Euroopas kasvatatakse
Eestikeelne nimetus on Harilik rosmariin Ladinakeelne nimetus on Rosmarinus officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus Harunenud, puitunud juurte alusel puitunud vartega, igihaljas poolpõõsas. Looduslikul kasvukohal kuni 2m kõrgune põõsas, põhjapoolsetel aladel jääb palju väiksemaks ega ole piisavalt külmakindel. Lehed sisaldavad palju eeterlikku õli, mille peamiseks komponendiks on kamper. Lisaks sisaldab taim rögalahtistavaid saponiine, park- ja mõruaineid. VARS alusel puitunud vars, igihaljas poolpõõsas. LEHT nõeljas (lineaarne), kuni 0,5 cm laiune, alt hallikarvane. Leheservad on allakäändunud, lehekaenaldes kasvavad lehistunud lühivõrsed. Lehed aromaatse ja iseloomuliku tugeva lõhnaga, sisaldavad palju eeterlikku õli, mille peamiseks komponendiks on kamper. ÕIS violetjassinakad, roosad või valkjad väikesed õied on lehekaenaldes. Õitseb maist juulini.
salumetsade tavaline asukas on taliteraviljade umbrohi, nende metstähthein ja salutähthein). suuri seemneid on raske On võrdlemisi nõrga varrega, eristada viljaterade hulgast, nad mistõttu toetavad sageli teiste on alkoloidide sisalduse tõttu peale. Umbrohuna on tuntud mürgised ja muudavad jahu perek vesihein ja perek mõruks. Perek põisrohud, nälghein. perek seebilill (juur sisaldab rohesti saponiine ja seda kasut isegi seebi aseainena, täidisõieline vorm on levinud dekoratiivtaimena), perek nelk (kultuurnelgid on aretatud peamiselt habenelgist ja aednelgist, mille täidisõielised sordid on eriti hinnatud, Eestis
risoomiga püstpüsik. Varred 30-70 cm kõrged, punakad, tugevad, tihedalt lehte- dega kaetud, õisiku osas harunev. Lehed elliptilised kuni süstjad, ahenevad tiivu- liseks rootsuks. Varre tipus rohkete kollaste korvõisikutega piklik liitõisik; ühe korvõisiku läbimõõt 9-15 mm. Õitseb juulist septembrini, putuktolmleja. Vilja-deks on karvatutiga seemnised, mis levivad tuulega; levib kergesti ja kiiresti. Kasutamine: kuna taim sisaldab parkaineid, saponiine ja eeterlikku õli, on taime kasutatud rahvameditsiinis põletiku- ja valuvastase vahendina. Õitest on saadud kollast värvainet. Hea meetaim, iluaianduses väärib tähelepanu hilissuvise õit- semisaja tõttu. METSMAASIKAS Fragaria vesca; nime päritolu: fragum maasika nimetus Vergiliu- sel; tuletatud ladinakeelsest sõnast frago lõhnan, millega iseloomustatakse maasika aromaatseid vilju. Vesca väike; metsmaasikas on kultuurmaasikatest palju väiksem
kasevihad saadi kohe peale jaanipäeva vanal kuul [ vanal kuul tehtud viha sees on üheksa rohtu, aga noorel kuul tehtud viha sisse saab seitse haigust (Võrumaa)] noorte arukaskede kohevatest külgokstest, millised seoti tugevaks vihaks ja need kuivatati paarikaupa varjulises õhurikkas kohas. Nii jäävad vihad värskeks, nende lehed seisavad hästi küljes, nad on aromaatsed ja tervislikud. Ka hea luua saab tugevatest ja painduvatest arukase okstest. Kasepungad ja lehed sisaldavad saponiine, eeterlikke õlisid, parkaineid, suhkruid jm., mistõttu on nad tähtsal kohal rahvameditsiinis ja kasutatakse sapi-, põie-, naha- jt. haiguste raviks, samuti higileajava vahendina. Kaselehtede ja pungade keedist kasutati varem seedehäirete, krampide ja kopsuhaiguste korral. Kevadiste kaseurbade, pungade või noorte kaselehtede leotis piirituses või viinas oli heaks määrderohuks jooksva (reuma) vastu. Kasepuusütt kasutati varem haavade puhul verejooksu sulgeva vahendina.
annaabi.ee 
