Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sapikanalikesed" - 3 õppematerjali

Anatoomia - siseelundid
6
docx

Anatoomia - siseelundid

ehitus miljonit. Need on maksa eituslikud-talituslikud üksused, mis koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad radiaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad mikroskoopilised pilud ­ sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad suuremateks sapijuhakesteks. seondumine Pärismaksaarteri kaudu siseneb maksa arteriaalne veri ja värativeeni kaudu venoosne veri. seedekanaliga Seedeelunditest ja põrnast tulev venoosne veri sisaldab mitmesuguseid toitaineid ja kahjulikke keemilisi ühendeid, mis osalevad maksas toimuvates protsessides. Veri väljub maksast maksaveenide kaudu. Maks toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks.

Meditsiin → Füsioloogia
38 allalaadimist
ANATOOMIA - Siseelundid I
18
docx

ANATOOMIA - Siseelundid I

portaaltriaadi peatüved : - hepatotsüüdid ehk maksa epiteelirakud ­ moodustavad sagarikes 1 või Arteria hepatica propria 2 raku paksusi mulgustunud plaate, mis paiknevad ja ühenduvad Vena portae kõigis tasapindades - plaatide sees on sapikanalikesed ­ juhivad sappi sagarikest väljapoole Ductus hepaticus communis - plaatide vahemikes ja mulkudes paiknevad verekapillaarid ehk Harunevad maksas ja kulgevad lõppharudeni maksasinusoidid ­ viivad verd perilobulaarsetest veresoontest Skeletotoopia tsentraalveeni

Meditsiin → Anatoomia
32 allalaadimist
Anatoomia kordamisküsimused-vastused
84
odt

Anatoomia kordamisküsimused-vastused

väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks. maksa seondumine seedekanaliga: Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks. Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. Maks toodab sappi mis on vajalik rasvade seedimisel, muutes rasva väikesteks tilgakesteks, maks tegeleb ka mürkidega – nende eemaldamisega, detoksikatsiooniga. 80) Sapipõis:

Varia → Kategoriseerimata
122 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun