Ultima ratio, kriminaliseerimine Hüpotees Dispositsioon Sanktsioon Tavaliselt: Hüpotees Dispositsioon - "Tehingu teine pool ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, ... ei teadnud ega pidanudki teadma." Sanktsiooninorm: Dispositsioon Sanktsioon - "Ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest karistatakse rahalise karistusega." - (Sanktsiooninormi eristamise teooria ei ole nii selge, kui paistab!) 2. Süüteokoosseisu tunnused. § 12. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 3. Tahtlus ja ettevaatamatus.
Seedri kaebus rahuldamata, on jõustunud." Kolleegium märgib, et karistusõiguse kujundamisel on seadusandjal lai otsustusruum. Järjepideva kohtupraktika kohaselt ei ole kannatanul subjektiivset õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-96-15, p 10). Eelnev tähendab aga sedagi, et isik ei saa riigilt üldjuhul nõuda mõne konkreetse sanktsiooninormi loomist. Seadusandja saab valida, kas ja millal on põhiõiguste rikkumise korral vaja kasutada karistusõiguse kui ultima ratio meetmeid. Ühinemisvabaduse kaitseks ei nõua karistusõiguslike normide kehtestamist ei Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ÜRO kodanike- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ega ka põhiseadus. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tunnustanud riigi