Altkäemaks karistusõiguses
soovitatud lähtuda viimasest71, siis kohtupraktika näib vähemalt esialgu jäävat keskmise
juurde72.
Seadus ei anna aga kohtunikule ette kindlat mudelit, mille järgi karistuse liiki ja määra
leida. Ka ei paista, et kohtupraktika iseseisvalt mõnda mudelit välja töötaks. Seetõttu ongi
KarS kommentaaride 2. väljaandes pakutud karistuse mõistmiseks kaks mudelit vastavalt
sellele, kas tegemist on üheliigilise või alternatiivse sanktsiooniga73. Aeg peab näitama,
kas praktika võtab need mudelid omaks, teeb neis korrektiive või kujundab välja midagi
päris uut.
Eesti tingimusi arvestades võiks aga seaduses ette näha, missugune mittevaraline kahju
kuulub hüvitamisele aususe kohustuse rikkumisel (nt au teotamine, reputatsiooni
kaotamine jne) ja milliste vahenditega on võimalik tekitatud kahju hüvitada (rahaline
kompensatsioon vms)74