Maailmas on tõenäoliselt vähe rahvaid, kes surnutekultusega mingil moel ei tegele. Esivanemate kultus, mis tundub olevat inimeste sünni-elu-surma kätketud põlvkondade vaheline järjepidevus. Paljudel juhtudel Hiina on klassikaline esivanemate austamise kultuse näol tegu kõikeläbiva tunnusjoonega, mis iseloomustab kogu religioosset ja sotsiaalset eluvaldkonda. De Groot kirjeldab hiina religiooni järgmiselt: ,,Hiinas peetakse esivanemate kultust, mida reguleerib ja sanktsioneerib riik, üldse ainsaks religiooniks. See tähendab 2 ühtlasi, et perekondlikud sidemed ei ole surnutega mingil juhul katkenud surnud jätkavad oma autoriteedi ja kaitsefunktsiooni teostamist. Tegelikult on isegi vara surnud esivanemate oma, kuna surnud jätkavad elu ja kodusviibimist ning vanemateaustus ja patriarhaalsed tavad nõuavad, et kõik, mis lapsel on, kuuluks vanematele.
Kolmest riigivormist monarhistlikust, aristokraatlikust ja demokraatlikust ta ei eelista mitte ühtki, arvates, et igaüks neist omab omi positiivseid külgi ja puudusi ja ei ole puhtal kujul vastuvõetav. Ta pooldab kõigi kolme riigivormi ühendust. Traktaadis ,,Seadusest" püüab Cicero tõestada, et ideaalne riik ei ole mõeldav ilma aristokraatia võimuta. Usund on vajalik kui riigivõimu element, sest võimukandjal peab olema peale ilmliku mõõga ka vaimset mõõka. Ta sanktsioneerib eraomandi, pidades seda ühiskonna olemasolu aluseks. Riigivõimu ülesandeks on Cicero järgi seisusliku tasakaalu toetamine optimaatide ülemvõimu säilitamisel. Cicero on vabariikliku orjandusliku oligarhia ideoloog ja kaitsja. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem.
omandile Põhiõiguste osas on riigivõim piiratud. ● Eetika mõõdupuuna on heakskiidetavus või laidetavus antud konkreetses inimühenduses Moraalsed põhimõtted ei ole midagi muud kui kogemuse ja mõistliku valiku tulemus. Jean Jacques Rousseau (1712 – 1778) ● Inimesed on sünnilt vabad, kuid satuvad koheselt ikkesse Inimeste ebavõrdsus tekkis koos põlluharimisega, kui inimesed hakkasid kuulutama omandit maale. Riik sanktsioneerib olemasoleva ebavõrdsuse, mistõttu positiivne õigus on selges vastasseisus loomuõigusega. Ühiskondlik lepe ● Väljapääsuks on ühiskondlik leping – igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, et saada need tagasi kodanikuõigustena. Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksikisiku vabadust, sest see sisaldab ka viimast. ● Ühtsuse saavutamiseks on vajalik kombestiku, avaliku arvamuse ja kodanikureligiooni
kohusetunde, au, vapruse jne. kriteeriumitega. Suur hulk suhteid, mis ei kuulu õiguse reguleerimise objektide hulka (perekondlikud suhted, välise käitumise reeglid), jääb moraalinormide reguleerida. Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku, kuid need piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. Õigus- ja moraalinormi erinevused: 1) Õigusnormid kehtestab ja sanktsioneerib riik ettenähtud korras. Need väljendavad riigi tahet. Moraalinormid kujunevad ühiskonnas järk- järgult. Väljendavad ühiskonna tahet. 2) Õigusnorm kehtestatakse teatavas erilises vormis (seadus, määrus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja kirjalikku vormi reeglina ei saa. 3) Õigusnorm kehtestatakse ametlikult, nad astuvad jõusse täpselt kindlaksmääratud ajal. Moraalinormid tekivad inimeste teadvuses, levivad järk-järgult, haarates sotsiaalse kihi ja
jõu. Energia investeerimisel objektidesse tekibki nauding, iha. ... MINA (Ich)- tekib miski pinnale ja on kaasasündinud kaasasündinud instantsi osa, mis on tekkinud välismaailma mõjul. Püüab kehtestada reaalsus printsiipi. Nagu ratsanik, kes peab ohjeldama hobust. ...ÜLEMINA (Überich)- ammutab oma energia miskist kuid suunab selle miskile vastu. Miskivastane energiline reaktsioon. Piirab, keelab ja sanktsioneerib. Moraalsed piirangud. Lacan- kujutab meie teadvus endast tähistajate jaga. Tähistaja ja tähistatava vahel on ületamatu barjäär. ... puudumise olukord. Ta leiab, et sümbol, sõna, mille asja surm, mille ta fikseerib (puuduv asI) asendub sõnaga. Iha suunatud algobjekti ema puudumise taastamise katsete poole. Inimese tung naudingu poole, mille olemus ei ole talle hoomatav. Ületamise kolm registrit: ... imaginaarne- unistamise käigus tekkinud. Unistan sellest, kes/mis tahan olla
Abielu. Moraalinormide kohustuslikkus tuleneb sellest, et inimesed ise on need normid heaks kiitnud. John Rawls: 2 õigluse alusprintsiipi: 1)iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega, 2)sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad. Moraalileping: Poliitilise võimu ja valitseja asemel on ühiskond, kus me elame. Ühiskond nõuab meilt teatud tegusid ja kui ei tee seda, siis sanktsioneerib normidest mittekinnipidamist. Sanktsioonid: reputatsiooni kaotamine, usalduse kaotamine, ignoreerimine, põlgus, viha, koostööst keeldumine, distantseerumine, seltskonnast väljaheitmine. Kontraktualismi järgi on moraal inimese poolt loodud! Hüpoteetiline leping on jama: Hüpoteetiline leping sõlmitakse aga loomuseisundis, kus pole veel mingeid õigusi ega kohustusi. Pole kohustust lepingust kinni pidada.
Nelja aastane hüüatab „Jumal oli esimene, kes suri.“ Ning „Kas välku on näha vee all?“ (kujutelm veealusest välgust on inimese ürgmälus ja võib nii nelja-aastase mõtteis üles kerkida). Viieaastane: „Kas George Washington oli esimene inimene?“esimene riigipea võrdub inimsoo esiisa. 3) Struktualistlik (Levy-Strauss, Propp) – Müüt kodeerib mõtet, tugevdab moraali, annab käitumisjuhiseid, sanktsioneerib kombeid, ratsionaliseerib ja õigustab ühiskondlikke norme. Müüt on ühteaegu diakrooniline kui ka sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müütidel kindel ülesehitus 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele. Inimene on sümbolistlik loom, mütoloogia on iseseisev sümbolistlik
See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe.
· Juristide õigus need normid, mille alusel kohtunikud mõistavad teiste ühiskonnaliikmete üle kohut. Seetõttu nimetatakse neid ka otsustamisnormideks. Need ei teki automaatselt; ei teki vahetult ühiskonnast, vaid riigi ja juristide vahetu tegevuse tulemusena. Teadlikult loodud normid. · Riiklik õigus väljendub positiveeritud õigusena riigi poolt kehtestatud õigusnormidena, mille täitmist garanteerib, kontrollib ja ise sanktsioneerib. Ei saa ilma riigita eksisteerida; ainult riigi kui institutsioonidega seonduv õigus. Aluseks on asjaolu, et riik ja suur osa ühiskonnast on vastuolus. Nii et riigi normid ei leia ühiskonnas alati aktsepteerimist. Seetõttu kasutab riiklik õigus garanteeritud sunnivahendeid sanktsioone. Need 3 kokku moodustavadki elava õiguse. Õigust eristades õigusvälistest normidest ei rõhutanud Ehrlich sanktsioonide erilisust ja ütles,
olijad. · Iga isik omab õiglusel põhinevat puutumatust, mida ei kaalu üles isegi ühiskonna kui terviku heaolu. Seetõttu on ühiskonnas inimeste õigused kaitstud õiglusega ega ole poliitilise kauplemise ja ühiskondlike huvide rehkendamise objektiks. Moraalileping Poliitilise võimu ja valitseja asemel on ühiskond, kus me elame. Ühiskond nõuab meilt teatud tegusid ja kui ei tee seda, siis sanktsioneerib normidest mittekinnipidamist. Sanktsioonid: reputatsiooni kaotamine, usalduse kaotamine, ignoreerimine, põlgus, viha, koostööst keeldumine, distantseerumine, seltskonnast väljaheitmine. Moraalse kontraktualismi eripära · Kontraktualismi järgi on moraal midagi inimeste poolt loodut, mitte looduse või kõrgemalseisvate jõudude antud. · Kontraktualism mõistab moraali kui midagi, mis teenib iga üksiku inimese huve, kuigi
dualismi printsiip). Bodin arvas, et see viib mässu ja kodusõjani. · Kiriku allutamine riigile, ei ole mingeid poliitilisi õigusi, ei saa nõuda südametunnistuse järgimise ettekäändel riigi käskudele mitte allumist. Alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes. See ongi üks põhjus, miks läks monarhistidega vastuollu, sest nood olid kaksikvõimu pooldajad, kus kirik sanktsioneerib valitseja võimu ja kinnistab selle jumalikku päritolu. Hobbes pühkis ära kuningavõimu jumalikud alused ja ütles, et inimese kuulekus kuningale tekib ainult algsest lepingust, ta on selle ise ametisse seadnud ja lubanud kõigile kodanikele suveräänile kuuletuda, nii kaua kui see suudab riigi rahu ja heaolu tagada. See oli teiseks põhjuseks: kui meil on kuulekus suverääni suhtes, siis see
Primaarse hälbe puhul paneb isik toime negatiivseid tegusid muudel põhjustel kui märk. Sekundaarse hälbe puhul on isik omaks võtnud kurjategija märgi ja paneb seetõttu toime negatiivseid tegusid. 2 Lemert'i järgi on märgi omaksvõtt protsess, mis koosneb faasidest: 1. primaarse hälbe toimepanek (selle põhjust ja olemust ei käsitleta); 2. sanktsioon st. riik märkas hälvet ja sanktsioneerib. Algul on see kergem ja märgistamist ei toimu; 3. järgnev primaarne hälve (üldjuhul ei pane isik seda enam peale esimest toime); 4. raskem sanktsioon ja võõrandumine st. ühiskond hakkab isikusse kõrvalehoidvalt suhtuma kuigi märki veel ei panda; 5. järgmine primaarne hälve koos võimaliku vaenulikkusega nende suhtes, kes karistavad; 6. ühiskonna poolse kannatuse katkemine ja hälviku märgistamine. Tõstatub
oluline. Eristab primaarset ja sekundaarset hälvet. Primaarse hälbe puhul paneb isik toime negatiivseid tegusid muudel põhjustel kui märk. sekundaarse hälbe puhul on isik omaks võtnud kurjategija märgi ja paneb seetõttu toime negatiivseid tegusid. Lemert'i järgi on märgi omaksvõtt protsess, mis koosneb faasidest: 1. primaarse hälbe toimepanek (selle põhjust ja olemust ei käsitleta); 2. sanktsioon st. riik märkas hälvet ja sanktsioneerib. Algul on see kergem ja märgistamist ei toimu; 3. järgnev primaarne hälve (üldjuhul ei pane isik seda enam peale esimest toime); 4. raskem sanktsioon ja võõrandumine st. ühiskond hakkab isikusse kõrvalehoidvalt suhtuma kuigi märki veel ei panda; 5. järgmine primaarne hälve koos võimaliku vaenulikkusega nende suhtes, kes karistavad; 6. ühiskonna poolse kannatuse katkemine ja hälviku märgistamine. Tõstatub
· Näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette, lubab või keelab kirjeldatud käitumise; · Dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused, sanktsioonis vastavate riiklike organite käitumine õiguserikkujate suhtes. Peamised erinevused: õigusnormid õigusvälised normid kehtestab või sanktsioneerib riik päritolu järgi kujunevad inimeste teadvuses reguleerivad neid suhteid, mis alluvad mõjukonna järgi reguleerivad käitumist, millele võib anda õiguslikule reguleerimisele moraalse, kõlbelise hinnangu suurema või väiksema täpsusega detailiseerimise ei sisalda detailiseeritud reegleid, on
annaabi.ee 
