Eesti siseveekogude seisund
Elustik
Vaatamata elupaikade vähesele mitmekesisusele on Võrtsjärve elustik üsna liigirikas. 1995
aastal oli leitud juba 600 taime- ja 900 loomaliiki. Liigirikas on ka Võrtsjärve linnustik, leitud on 92
linnuliiki. Vee hea segunemise tõttu on füto- ja zooplankton levinud ühtlaselt. Toitesoolade rikkus
tingib bakter- ja fütoplanktoni rohkuse. Avavees on keskmiselt 5,17,4 mln. bakterirakku ja
fütoplanktoni suvine biomass on harilikult üle 20 mg/l. Vee rahuldavale sanitaarsele seisundile viitab
küllalt hea kolitiiter avavees 103, kaldavöötmes 51. 2
Võrtsjärve suubuvate jõgede looduslikust suurem reostuskoormus on tingitud kahest peamisest
põhjusest: 1) puhastamata või puudulikult puhastatud heiteveest, mis rikastab järve eelkõige
fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja
punktreostust.1 Oluliselt halvemad on reostust näitavad parameetrid sisevooludes, eriti Tarvastu ja