tehke ainult pärast pistiku eemaldamist vooluvõrgust - Enne töö alustamist veenduge, et puuritav materjal on kindlalt kinnitatud - Vajutage trelli ühtlaselt, see on ohutum ja pikendab trelli tööiga. Tööde lõpetamisel eemaldage pistik vooluvõrgust. 1-2 minutit tööd, 2-3 minutit vaheaega. Vibratsiooni vähendamiseks kasutage spetsiaalseid vibratsiooni kaitsekindaid. Löökreiimis trelliga on sanitaarnormide järgi lubatud töötada kuni 20 min. päevas. Hoidke seadet kindlalt mõlema käega. Ärge jätke seadet järelevalveta tööle. Puuride vahetus: Keerake padrun vastupäeva lahti vajaliku suuruseni, et puur sisse mahub ja päripäeva padrun uuesti kinni. Padruni eemaldamiseks tuleb koputada puuhaamriga õrnalt, eemaldatakse tolm ja prügi. Kasutusalad : Antud seade on mõeldud telliste, betooni ja kivi löökpuurimiseks ning puidu, metalli, keraamika ja plastiku ilma löökideta puurimiseks.
- Kasutage teravaid puure, kinnitage need korralikult - Ärge töötage vihmas vôi lumesajus, plahvatusohtlikus vôi keemiliselt aktiivses keskkonnas - Ärge töötage vigase lüliti, pistiku, juhtme, ringselt sädelevate süsiharjade, isolatsiooni pôlemise lôhna, suurenenud müra vôi vibratsiooniga - Vältige vedelike sattumist trellile - Ärge maandage trelli - Tööde lôpetamisel eemaldage pistik vooluvôrgust - Löökreiimis trelliga on sanitaarnormide järgi lubatud töötada kuni 20 min. päevas. Ettevalmistamine tööks : Kontrollige kôikide detailide kinnitust ja trelli tööd tühikäigul. Töötamine trelliga : Enne tööd löökrezhiimis vôi suurte puuridega puurimist (7...30 mm) seadke lüliti reostaat maksimaalsesse "+" asendisse - löökrezhiimis puurige lühiajaliselt: 20 sekundit tööd, 60 sekundit vaheaega - töötamine löögirezhiimis reversasendis on rangelt keelatud
võltskaubamärkidega rõivaste ja jalanõude ning piraathelisalvestiste, -videote ja -arvutitarkvara müügist, millega järelevalveorganid on jõudumööda võidelnud. Maksude ja kaubadokumentatsiooni osas on avaturgudel paratamatult riiklikust järelvalvest kergem kõrvale hiilida. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Üheks suurimaks probleemiks Euroopa Liiduga ühinemise eel sai Eesti võetud kohustuste täitmine toidumüügi sanitaarnormide osas. Samas oldi mõnede asjatundjate sõnul Eestis normide kehtestamisega isegi rangemad, kui seda Euroopas ja eriti Euroopa lõunariikides nõuti. Eriti said sanitaarnormid probleemiks Eesti maapiirkondadele ja puudutasid väiksemaid asulaid ning vaesemaid toitlustuskohti, näiteks koolisööklaid. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks tundub olevat kaubandus- ja
annaabi.ee 
