Inimeste jaoks oli kodu paik, mida peab teadlikult kujundama ja perfektselt korraldama. Sellepärast oli tolmuvõtmine, pühkimine ja pesemine nö paremates peredes lahutamatuks osaks igapäevastest majapidamisrituaalidest. Tol ajal leidus talumajapidamistes peaaegu kõikjal seda, mida nüüd oli hakatud pidama mustuseks, nii põllul, õues, hoonetes, koduloomade ja ka inimeste juures. See oli normaalne ja lahutamatu osa argielust ning selles ei nähtud ohtu tervisele ega ka millelegi muule. Sanitaaria ja hügieeni kujunemisel etendas tähtsat osa 19. sajandi esimestel aastakümnetel kirjutatud väitekirjad, mis olid valdavalt meditsioonitopograafilised. Tartu Ülikoolis oli esimene selles valdkonnas valminud uurimus K. E. von Baeri (1792-1882) doktoriväitekiri Eestlaste endeemilistest haigustest, mis valmis aastatel 1810-1814 kestnud meditsiiniõpingute tulemusena. Peamine erinevus talupoegade ja kodanlaste vaadetes puhtusele põhines arusaamal hügieenist
19. sajandil hakkasid epidemioloogiat mõjutama arenevad statistikateadus ning sotsioloogia. 1810. aastal avaldas prantsuse astronoom ja matemaatik Pierre-Simon Laplace (1749-1827) käsitluse analüütilisest tõenäosusteooriast, andes ühtlasi mõista, et uudne meetod sobiks ka meditsiiniga seotud küsimuste lahendamiseks. Prantsuse revolutsioonijärgsed olud, kus 26 rahvatervise ja sanitaaria küsimused leidsid tähtsustamist, lisaks seal maal välja töötatud statistilised meetodid, tegid Prantsusmaast epidemioloogilise uurimistöö liidri. Ajalukku on läinud mehed nagu Pierre Charles-Alexandre Luis (1787-1872), kes uuris tuberkuloosiga seotud küsimusi, eriti aga Louis Rene Villerme (1782-1863), kes introdutseeris statistika meetodid rahvatervisse. 1826. aastal avaldas ta oma ajalukku läinud töö vaesuse ja haigestumuse seostest (vt ka edaspidi siin peatükis). 1840
Chauliac töötas välja venituste süsteemi luumurdude raviks, võitles sarlatanidest songalõikajatega jne. 1423. a üritasid Inglismaal ühineda arstid ja kirugid ühte tsunfti, paraku ebaõnnestunult. Õppinud arstide tungimine kirurgide jt (nt ämmaemandad) mängumaale oli põhjustatud tendentsidest, mida võib nimetada mitte ainult arstikutse vaid ka meditsiini professionaliseerumiseks. Meditsiin ja tervishoid hakkas omama üha suuremat ühiskondlikku tähtsust (haiglad, sanitaaria jne) ning seetõttu tõusis arstikutse prestiiz, sellega omakorda kaasnes majandusliku huvitatuse kasv ning tekkis sisuliselt soov kutse tsunfti loomiseks. Samal ajal toimus kiriku eemaldumine meditsiinist 1215. a Lateraani kirikukogu keelas vaimulikel kirurgia (küsimus oli eetiline, nt kas patsiendi surmas süüdi olev isik võib edasi töötada preestrina jne). Toimumas oli üldine kiriku positsiooni tugevenemine ning usulise hüsteeria kasv (ristisõjad) ning seega pole imestada, et
annaabi.ee 
