pudrumäed ja piimajõed ning varandus ootab avasüli. Mitmed noored (ja mitte ainult noored, vaid ka inimesed kellel juba pere olemas) lahkuvad, et puhata majanduslangusega kaasnenud stressist, eestlaste mornist olemisest ja meie jahedast kliimast. Tihti lahkutakse, sest siin ei ole kerge leida tööd, millega end ära elatada. Nii mõnedki tuttavad on rääkinud, et on võõrsil leidnud töö, mille eest Eestis saaks vaid sandikopikaid ning elatavad end noore inimese kontekstis üsna mõnusalt ära. Kui need inimesed saaksid veel erialase töö, ei tulekski nad tõenäoliselt enam tagasi. Praegu kajastatakse meedias meditsiinitöötajate lahkumist Soome väga suur osa arstidest ja õdedest on üle lahe leidnud parema elujärje. Eestis on puudus oskustöölistest ja eriti ehitajatest, sest üle lahe saavad nad sama töö eest kordades paremat tasu ja loomulikult ei jäta mehed seda võimalust kasutamata, eriti kui on
unistustega üksi ja tal pole midagi paremat enne surma teha kui elule nukralt järele mõelda ja ohata, et oleks võinud teistmoodi elada, ent muuta ei saa enam midagi. ,,Kandlemängija" seevastu õpetab, et heateo eest pole vaja tasuda, kuna vahel on suurim kiitus mõistmine ja tunnustamine. Kandlemängija jäi kuulajate silmis ikka kerjuseks, kuigi ta oli muusikas tõeline meister. Kui nad oleksid olnud targad inimesed, siis selle asemel, et sandikopikaid visata, oleks nad talle kinkinud riideid ja toitu, austanud nagu täisväärtuslikku meistrit. Siit ka õpetus: enamik inimesi ei mõista tõelist kunsti ja pole vaja solvuda selle peale, et nad ei mõista, kuna tuleb päev, mil tuleb keegi, kes seda tõesti hindab just nagu Kandlemängija juurde tuli Jeesus Kristus. 3) Nii Hesse kui Tammsaare austavad loominguinimesi, ent nad mõistavad hästi, et tõeliselt andekaid paljud ei mõista, kuna nende areng ja mõtlemine on väga piiratud
Keerulised armastuslood August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad
August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad
,,Leegitsev süda" Raamat räägib Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga töökas ning truu. Vanemaks saades läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde. Rabaraua maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära
annaabi.ee 
