Õpetuse ja kasvatuse eesmärk on tagada teatud teadmiste tase, integreerimine tavaühiskonda on kõrvalise tähtsusega. Siiski algab eripedagoogika süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Erivajadustega inimestele antakse soodustusi pimedate, vaegnägijate, kuulmishäiretega ja kurttummade laste õppimiseks üldhariduslikus koolis. 1965. a. lõpetatakse tuberkuloosihaigete laste pidamise eest sanatoorsetes lasteasutustes tasu võtmine. 5 Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, kuid tase käis alla. Hariduse sisus olid tähtsal kohal ajaloo võltsimine ja moonutamine, kommunistlik propaganda.
Ministeeriumile, sovhoostehnikumid ENSV Põllumajanduse Ministeeriumile. Kõrghariduses luuakse õppeasutuste juures ettevalmistusosakonnad, Nõukogude armeest tulnud või kaks aastat töötanud isikutel astuda ülikooli ilma sisseastumiseksamiteta. Erivajadustega inimestele antakse soodustusi pimedate, vaegnägijate, kuulmishäiretega ja kurttummade laste õppimiseks üldhariduslikus koolis. 1965. a. lõpetatakse tuberkuloosihaigete laste pidamise eest sanatoorsetes lasteasutustes tasu võtmine. Noorteorganisatsioonid. Igas koolis oli pioneerimalev. Pioneeriks võeti vanuses 9 aastat. Et saada pioneeriks, pidi olema hea õppeedukus ja korralik käitumine. Punase pioneeri kaelaräti kandmine oli kohustuslik. Pioneerimalevat juhtis maleva nõukogu ja sealt valitud esimees. Põhikooli klassidest moodustusid pioneerirühmad, mida juhtis rühmanõukogu esimees. Koguti vanarauda ja vanapaberit, käidi matkadel lahingukuulsuse paikadesse ja loodusesse
süvendatud uurimine Tartu Ülikoolis, hiljem ka Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Erivajadustega inimestele antakse soodustusi pimedate, vaegnägijate, kuulmishäiretega ja kurttummade laste õppimiseks üldhariduslikus koolis. 1965. a. lõpetatakse tuberkuloosihaigete laste pidamise eest sanatoorsetes lasteasutustes tasu võtmine. Kokkuvõte Nõukogude aeg ei olnud Eestile sugugi kerge. Toimusid raksed ümberkorraldused, mis olid tihti läbi mõtlemata. Eesti NSV-d iseloomustab terror, pidev hirmutunne, järelevalve, elutarbete puudus, püüdlus vabariikluse taastamisele, plaanimajandus, riigistamine, venestamise pealetung. Eesti võimustruktuuris oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale ja lähtus sealt saadud juhtnööridest