arendamine (detsember) ajale Vahendid: · Nn ,,jooks ühel jalal" · Jooks: Jõutreening: · Jooks erineva pikkusega lõikudel · Jooks rütmimuutustega, erineva · Nn ,,harjutused sagedusele" sammupikkusega · Topispalli visked üles, kuulivise · Jooks abivahendeid kasutades ette (kumm, speedy, mansetid) · Harjutused trenazööridel · Madalstardid (elektrooniline erinevatele lihasrühmadele ajavõtt, video) ·
üha suurenevast tähtsusest. Kiirjooksu vaadates jälgitakse tavaliselt ainult seda, kes võitis ja kes kaotas, st. hinnatakse ainult sportalse liikumise kiirust. Süvenedes kiirjooksu, näeme, et igal jooksjal on oma isikupärane kiirjooks. Kaks sportlast, kes jooksevad sama aja või vähemasti väga lähedase aja, võivad saavutada selle väga erineval moel. Üks sportlane võib joosta pikema sammuga, ning tihti on tema sammusagedus ka väiksem. Teine jooksja aga jookseb väiksema sammupikkusega, kuid tema sammusagedus on suurem. Kiirjooksu tehnika alused- ajalugu Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis karm eluolu ja looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks. Looduses on inimesele väga oluline kiirus ka väledus. See on nooruse, elujõu ja bioloogilise täisväärtuse tunnuseks
alati neljast faasist. Sejuures on tähtsuselt kõige olulisem III faas. (R. Haljand 1986: 33) I faas- Iiaare vastaskäe väljumisega veest, II faas- tõmme vastaskäe toomisega ette, III faas- tõuge vastaskäe viimisega ette, IV – tõuge vastaskäe toega. (R. Haljand 1986: 33) Üldeesmärk: Kindlustada suur ujumiskiirus variandile vastava optimaalse tempoga, sammupikkuse ja faaside ajalise rütmig. (R. Haljand 1986: 34) 2-löögilisel kroolivariandil: 70-80 tsükklit minuti, optimaalse sammupikkusega 1,6-1,8 m, faaside ajalise rütmiga 1:2:2:1 suhtes. (R. Haljand 1986: 34) 6- löögilisel kroolivariandil: 55-65 tsükklit minutis, optimaalse sammupikkusega 2,0- 2,4 m, faaside ajalise rütmiga 1:2:1:1 suhtes. (R. Haljand 1986: 34) Üldised mõtestusülesanded: 1) vältida liigseid liigutusi. 2) Saavutada lihastöö opitmaalne vaheldumine lõdvestumisega. 3) Kindlustada mõjuvaid jõude, b) suurendada edasiviivat
- Harjutused topispallidega, kangiketastega, kummidega - Harjutused tõstekangiga (rebimine, rinnalevõtmine, erinevad harjutused jalgadega) eelkõige omandada korrektsed tehnilised võtted - Harjutused erinevatele lihasrühmadele jõumasinatel Pallimäng: - Jalgpall liivas - Võrkpall - Akrobaatika Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Vahendid: Jooks: - Jooks erineva pikkusega lõikudel - Jooks rütmimuutustega, erineva sammupikkusega - Jooks abivahendeid kasutades (kumm, speedy, mansetid) - Madalstardid (elektrooniline ajavõtt, video) Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette - Harjutused trenazööridel erinevatele lihasrühmadele - Harjutused tõstekangiga ,,kiire jõud" Mäng: - Võrkpall - Akrobaatika
Novembri viimasel nädalal alustati sisetreeningutega, kuna ilmastikuolud halvenesid tunduvalt ega võimaldanud välitreeninguid jätkata. Detsember jaanuar Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine 13 Alates detsembrist lisandus üks kord nädalas treening Tallinna Spordihallis, sest Kosel polnud võimalik pikki lõike joosta. Jooks: Jooks erineva pikkusega lõikudel kuni 250 m Jooks rütmimuutustega (viimane 50 m 98%) Jooks erineva sammupikkusega Jooks abivahendeid kasutades (treeningkumm) Madalstardid naelkingades Jooks lendlähtest Hüpped: Kordushüpped (paigalt kaugus, kolmik, viisik) Hüpped kiirusele (hüpped ühel jalal) Jõutreening: Harjutused topispallidega (kergem pall, kiirem liigutus) 26.12. 30.12. osalemine treeninglaagris Limbazi Olümpiakeskuses. Treeningud kaks korda päevas. Laagri eesmärk oli tõsta treenituse taset. Üle kuu aja oli
annaabi.ee 
