e) võimsusühik hj= 75kG/m, ehk 735, 499W 12. tüüpide järgi: Soo Tõutüübi Liinitüüp Perekonnatüüp Kasvanduse tüüp b) 3 klassikalist printsiipi on zooloogiline ökoloogiline zootehniline c) B. Frank jagas: idamaised- araabia täisvereline läänemaised- ardenn d) Ewart jagas: stepi hobune- ida aasia steppides kerged peeneluulised vormid kiltmaahobune- levinud kiltmaadel metsahobune- kirjuta veel midagi juurde ka iseloomustuseks e) akad. Middendroff jagas: sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 13. sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- soojaverelised 14. a) välimiku määramine, aretusväärtuse b) 1. hindamiseks on vaja 5 täkku, 2. komisjoni töös lisaks EHS spetsialistide õigus osaleda ka riigi tõuaretusinspektsiooni esindajal c) ema d) kehaosad jagatakse hindamisel: pea, turi, kere ja teine osa jäsemed e) järglaste järgi hindamine: täkul peab olema 8 järglast märal peab olema 2 järglast 15.
e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk, ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused 11. a) allüürid jagatakse:
kiirushobustele. · Metsahobune lai otsmik, lüheldane näo osa, paksud lõuapärad. Indeks (120-145), kael lühike ja lihaseline, karvastik lopsakas, lakk ja tukk paks. Levinud skandinaavias, baltimaades. Ewarti klassifikatsioon paneb kahjuks ühte rühma nii l-euroopa suurima shire'i hobuse ja aasia stepihobused. e) middendorff jagas zootehniliselt tõud: 13) kuidas panna kokku middendorffi ja nathusiuse süsteem? Külmaverelised = sammuhobused / soojaverelised = kiirushobused 14) Eestis aretatavate tõuhobuste hindamise eeskirja kohaselt: a) hobusetõugude hindamise eesmärgiks on aretusväärtuse hindamine. b)täkkude hindamise kaks eripära : · Kolmeliikmeline komisjon · Vähemalt viis täkku korraga c)eestis aretatavatel määratakse tõug ema järgi d) hobuse hindamisel jagatakse kehaosad kahte gruppi ja neid hinnatakse eraldi: I pea, kael ja kere / II jäsemed.
Eesti hobune ja Soome hobune, Viatka 2. Parandatud ehk ülemineku tõud-Toni hobune, putonja hobune 3. Kultuur tõud ehk kasvanduse tõud kõige rohkem tehtud tõuaretuse tööd Lääne-Euroopa poolverelised tarsahobused. Ardennid , araabia täisvereline, inglise täisvereline, trakeen. Enamik Euroopa ratsahobuseid. Middendorffi klassifikatsioon (Saksamaal ei kasutata seda süsteemi.On sooja ja külmaverelised.) 1. kiirushobused- soojavereline 2. sammuhobused külmavereline Klassifitseerimine kasutustarbe järgi 1. Ratsahobused light horse, Inglise täisvereline, araabia täisvereline. 2. Ratsa-rakke hobused doni, budjonie,Tori ratsatüüp(Tb) , hannoveri tõug. 3. Traavlid, küliskäijad Orlovi traavel, Ameerika traavel. 4. Universaalsed tõud rakkehobused, võib ka ratsutada. Tori universaalne tüüp(T) 5. Poolraskeveo hobused rootsi ardennid(Asw) , vene raskeveohobune, Eesti raskeveo hobune(ER-
o Metsahobuse tüüpi lai otsmik, lüheldane pea, väikest kasvu, karvastik lopsakas, saba ja tukk paks (eesti, soome hobune, zematukai hobune) Tõugude klassifitseerimine käib kolmanda zootehnilise printsiibi alusel, mis arvestab mõtestatud inimtöö hulka aretuses. Darwini järgi jaotatakse: o Kohalikud e aborigeensed tõud o Parandatud e üleminekutõud o Kasvanduse e kultuurtõud Middendorfi järgi jaot: o Sammuhobused o Kiirushobused Samal ajal jaot hobused Lääne-Euroopas külmaverelisteks ja soojaverelisteks Tõud võib jagada ka: o Ratsahobused need omakorda jagatakse täisverelisteks ja poolverelisteks. Täisvereliste puhul kasutatakse aretuses ainult sama tõu hobuseid, neid, kelle vanemad on tõuraamatus. Poolvereliste puhul kasutatakse 3...4 põlvkonna tagant täisverelisi tõuge. o Ratsarakkehobused o Traavlid