kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4. CONCERTO GROSSO- grupp soliste võistleb suurema orkestriga. 5. PRELÜÜD JA FUUGA- sissejuhatav osa fuugale / Polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. 6. BACHI LOOMINGU OMAPÄRA-põhijoon oli tõsidus.Oli oma looming suur filosoof,eluprobleemide üle arutaja. Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides.
Itaalias oli 17. saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: ALESSANDRO STRADELLA (mõrvatud 1682), ALESSANDRO SCARLATTI (+1725), HÄNDEL, BACH. INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKI AJAL Kujunemisajal olid sageli vabad koosseisud, aegamisi kujunes spetsiifiline mängutehnika. Orelimuusika Vokaalpalade töötlused. Tähtis helilooja oli Rooma Peetri-kiriku organist FRESCOBALDI. Süit Ammu oldi tantse järjestatud tantsupraktikast lähtuvalt, näiteks sammtants (enamasti 2- osalises mõõdus) ja hüppetants (enamasti 3-osalises mõõdus). Süidilikus tsüklis olid osad reeglina samas helistikus. 16. saj. ilmusid tantsukogumikud lautole. Lautosüidid tõrjuti aegamisi kõrvale klavessiinisüitide poolt. FROBERGER'i (+1667) loomingus kujunes kindel 4-osaline süidi tsükkel: ALLEMANDE (saksa tants), COURANTE (prantsuse-itaalia), SARABANDE (hispaania), GIGUE (inglise).
) Süit Süit – tsükliline instrumentaalmuusika žanr, kus on läbiv ühtne teema/mõte. Osad on erinevate karakteritega. - Ühtne teema – tants - Sai alguse renessanssiajastust - Võib kirjutada erinevatele pillidele & pillikoosseisudele (lauto, klavessiin, klavikord jne – kõikidele pillidele, mida heaks arvati) J. J. Froberger – andis süidile konkreetse ülesehituse (barokiajastu tantsusüit) 1. Allemande – rahulik saksa sammtants 2. Courante – kiire prantsuse hüppetants 3. Sarabande – pidulik hispaania tants 4. Gigue – šoti hüppetants Hiljem lisandusid 3. ja 4. osa vahele tantsulise iseloomuga osad (menuett, gavott vms) Lisandus ka sissejuhatus e prelüüd - OVERTURE Itaalia süit – partita - Populaarseks muutus klahvpillisonaadia (juhtfiguur - Bach) - Lisaks pillisüitidele lisanduvad ka orkestrisüidid (tsükliline, soolopilli asemel orkester)
Oli Veneetsias tütarlaste kloostrikoolis viiuliõpetaja. Kirjutas ooperi kõigest viie päevaga Looming- Kirjutanud 49 ooperit, loonud ka kantaate ja oratooriume. Ta looming on dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomne. Tema helikeel oli isikupärane. Süit- Järgnevus, korrapärasuse rida. Eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt intstrumentaalballaadi tsükkel. Süidi tähtsamad tantsud: · Allemande- 4-osalises mõõdus, rahulik Saksa sammtants · Canante- 3-osalises taktis, kiire Prantsuse hüppetants · Rasabande- 3-osalises taktis, aeglane, pidulik Hispaania tants · Gigue- Soti hüppetants Barokiajastu tähtsamad klahvpillid: Postitiiv, Klavikord, Klavessiin, Orel Barokiajastul klahvpillidele kirjutatud muusikat nimetatakse klaviirmuusikaks Tempereeritud häälestus- Uus häälestussüsteem, jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks
,,Euredyke", ,,Daphne" Jacopo Peri. ,,Orpheus" Monteverdi. 14. Kantaat- mitmeosaline teos ja/või koorila, harilikult pilli saatel. Autorid: Scarlatti, Bach. Kantaadi areng 1. Soololaul (basso continuole põhinev) 2. Lisandusid retsitatiivid ja aariapaarid 3. Mitu solisti + mõeldud esitamiseks suuremale koossseisule, ka koorile. 15. Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. 1. Allermande- rahulik 4osaline sammtants 2. Courante- kiire 3osaline hüppetants 3. Sarabande- kiirem, kui allemande, aeglasem, kui courante 3osaline pidulik tants 4. Gigue- kiire soti hüppetants 16. Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid väljendavad tegevusi, tegelasi. Tema ooperid on tundelised, väljendavad hingeseisundit. Orkester on laval toimuva illustreerumiseks 17. Klahvpillid: Klavessiin, orel, klavikord. 18
oopust: op.3 "L'estro Armonico" (on tsükkel 12 kontserdist neist 4., 2. ja esimene sooloviiulile) ja Op . 8 "Aastaajad" + "Torm merel" ja "Öö"; on loonud ka 49 ooperit; teoste koguaerv on umbes 770. Antonio Vivaldi avaldas suurt mõju järgnevatele põlvkondadele. Süit: Süit on eri karakteriga tantsude või instrumentaalpalade tsükkel. Tihti tuletati samast viisist hulk eri iseloomuga tantse. Süidi tähtsamad tantsud: a) allemande 4-osaline takt, rahulik saksa sammtants b) courante 3-osaline takt, kiire prantsuse hüppetants c) sarabande aeglane, 3-osaline takt, pidulik hispaania tants d) gigue soti hüppetants, kiire Fuuga: Mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatusena prelüüd (polüf. Instr. Teos ühele pillile). Fuugat esines G.F.Händel ja J.S.Bachi loomingus. Barkokkmuusika eri maades: Prantsusmaa
2. BAROKK MUUSIKAS homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik hispaania tants 4) gigue soti hüppetants, kiireim osa 4. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 5. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. 6. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA:
Kõiki osi ühendab ühtne teema. Süite kirjutati kõige rohkem klahvpillidele, kuid ka teistele instrumentidele. Eriti populaarne oli klaverile kirjutaud süit. Froberger pani aluse 4-osalisele tantsusüidile. Selles on neli kohustuslikku tantsu kindlas järjekorras ning on ka reglementeeritud, kuhu võib paigutada lisaosi: o [siia võib paigutada avamängu: prelüüd, uvertüür] o allemande on 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants o courante on 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants o sarabande on aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants o [siia võib paigutada lisatantse, nagu menuett, gavott vms. ning ka mittetantsulisi osi, nagu näiteks aaria] o gigue (dziig) on 6/8 või 9/8 taktimõõdus Inglise meremeeste (soti hüppetants) Prantsusmaal ja Itaalias kirjutati süite tihtipeale ka fantaasiapalade vaba tsüklina. Süidi heliloojad
prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. 5. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA:
Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . Monteverdi, Händel, Vivaldi „Aastaajad“ 3. TANTSUSÜIT – (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). ISnstumentaalmuusikažanr mitmeosaline teos väikestele pillikooseisudele. Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande – 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante – 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande – aeglane 3-osaline. Pidulik hispaania tants 4) gigue – šoti hüppetants, kiireim osa 4. CONCERTO GROSSO – grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Itaalia keeles suur kontsert, on esimene orkestrižanr, mängivad barokktrio ja suurem orkester, mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. 5
Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Concerto grosso on teos solistide grupile ja orkestrile, kus suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Tähtsamad heliloojad: A.Corelli ja Bach. Süit - instrumentaalpalade tsükkel, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Süidi tähtsamad tantsud: 1) allamande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants 3)sarabande aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4) gigue soti hüppetants, süidi kiirem osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga on barokiajastu tähtsaim muusikavorm. Saab alguse kirikumuusikast Fuuga on mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Fuuga algab ekspositsiooniga, kus
Teorb (doubleneck) - basskitarri eelkäija (pikakaelne lauto) Kitarr (Hispaaniast) - 16.saj renesanssi lõpp Vioolad (mitte altviiulid) - viola di braccio (õla) ja viola di gamba (põlve) Puhkpillid: Plokkflööt - 7-8 erimõõdus Põik- ehk ristflööt Pommer - šalmeist arenenud oboe eelkäija Dulcian - fagoti eelkäija Krummhorn (“kõver sarv“) Trompet (vaskpuhkpill) Tromboon (vaskpuhkpill) Tsink (vaskpuhkpill) Tantsud: - BRAANL - ringtants - PAVAAN - aeglane sammtants - SALTARELLO - kiire hüpleva sammuga tants - GALIAARD - kiirem hüppetants (Prantsusmaa) Reformatsioon ja muudatused 16.saj kirikumuusikas - kultuurirevolutsioon - lihtrahvas sai tegema hakata kunstmuusikat - muutusid jumalateenistuse põhialused ja liturgia Martin luther (1483-1546) - naelutas Wittenbergi kirkiu uksele oma kuulsad 95-teesi 1517 vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat
(Nt: “Aastaajad” 4 kontserdi tsükkel) Tähtsamad instrumentaalvormid: Fuuga - polüfoonia (mitmehäälsuse) raskeim vorm Perlüüd ja tokaata - fuuga sissejuhatavad palad Suur fuugade looja J. S. Bach. Süit - järgnevus, korrapärane rida - Erinevates karakteris tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. - Tantsusüit, mis on tuntud peamiselt saksa muusikast. Tantsusüidi osad: - Allemande - rahulik Saksa sammtants - Courante - kiire Prantsuse hüppetants - Sarabande - aeglane pidulik Hispaania tants - Gigue - kiire Šoti meremeeste hüppetants Tuntumad autorid J.S. Bach ja G.F. Händel. Ooper ja ballett Ooper - kõige suurejoonelisem ja kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale Libreto - tekst Näitlemine, tants, lavakujundus Keskaeg - Ooperi aluseks olid liturgilised draamad ja müsteeriumid.
eri karakteriga tantse. Tantsusüuidid ansablile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikas . 17. sajandi lõpul, mil ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsude mood, kujunes Saksamaal süiditsüklile ka kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4osalises taktimõõdus rahulik saksa sammtants ; 2) courante 3osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants ; 3) sarabande aeglases 3osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants ; 4) gigue 6/8 või 9/8 taktimõõdus šoti hüppetants . → Nende osade vahele pandi teisigi tantse ning mittetantsulisi osi.
109 Instrumentaalmuusika olulisim vorm sonaadi ja kontserdi kõrval. Kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Tantsusüite kirjutati nii ansamblile, orkestrile kui ka soolopillile. Tantsusüidi eelkäijaks oli 16. saj. pärit tantsude paar pavana ja gagliarda. 17. saj. kinnistus Saksamaal 4-osaline süiditsükkel: 1. Allemande - 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa sammtants 2. Courante - 3-osalises taktimõõdus kiire Prantsuse tants 3. Sarabande - 3-osalises taktimõõdus aeglane pidulik Hispaania tants 4. Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire Šoti hüppetants BAROKIAJASTU TÄHTSAIM POLÜFOONILISE MUUSIKA VORM 18) Fuuga lk. 120 Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercar. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus.
Sonaadi ja kontserdi kõrval oli 3 instrumentaalmuusika olulisem vorm s üit-on erinevates karakterites tantsule (ei tantsitud), aga ka lihtsate instrumentaalpalade tsükkel. Sellest ka nimestus tantsusüit. Tuntumad autorid-Bach, Händel. Tantsusüidi tuntumad osad: -Allemande-rahulik saksa sammtants -Comante-kiire prantsuse hüppetants -Sarabande-aeglane ja pidulik hispaania tants -Gigue-kirre šoti meremeeste hüppetants Johann Sebastian Bach (1685-1750) OOPER JA BALLETI SÜND JA ARENG (17-18 saj) ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale
Sonaadi ja kontserdi kõrval oli 3 instrumentaalmuusika olulisem vorm s üit-on erinevates karakterites tantsule (ei tantsitud), aga ka lihtsate instrumentaalpalade tsükkel. Sellest ka nimestus tantsusüit. Tuntumad autorid-Bach, Händel. Tantsusüidi tuntumad osad: -Allemande-rahulik saksa sammtants -Comante-kiire prantsuse hüppetants -Sarabande-aeglane ja pidulik hispaania tants -Gigue-kirre šoti meremeeste hüppetants Johann Sebastian Bach (1685-1750) OOPER JA BALLETI SÜND JA ARENG (17-18 saj) ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale
(kiire-aeglane-kiire): kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Süit sonaadi ja kontserdi kõrval instr muusika olulisim vorm, mis oli eri karakteriga tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade sükke. 17. sajandi lõpul, kui ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsumood, kujunes seal süidile kindel raam neljast tantsust: 1) allemande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants; 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants; 3) sarabande aeglases 3-oalises taktis pidulik hispaania tants; 4) gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Gigue ja sarabandi vahele pandi ka teisi tantse menuett gavott jt või mittetantsulisi osi (instr.-aaria). Süit algab tavaliselt piduikus laadis sj-ga, orkestrimuusikas oli selleks prantsuse stiilis avamäng e ouverture.
ja luua efektseid kontraste. Corelli ja Vivaldi; saavutab tipu Bachi loomingus ,,Brandenburgi kontserdid" Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses Süit eri karakteriga tantsude või instrumentaalpalade tsükkel. Tihti tuletati samast viisist hulk eri iseloomuga tantse. Süidi tähtsamad tantsud: allemande 4osaline takt, rahulik saksa sammtants courante 3osaline takt, kiire prantsuse hüppetants sarabande aeglane, 3osaline takt, pidulik hispaania tants gigue soti hüppetants, kiire Fuuga mitmehäälne teos, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatusena prelüüd (polüf. instr. teos ühele pillile). Fuugat esines G.F.Händel ja J.S.Bachi loomingus
tegutses Akvitaania Eleonore õukonnas ja lõi talle ka hulga laule säilinud lugulaul ''Lõokese laul'' tsitol näppekeelpill, viiuli eelkäija Adam de la Halle ''Robini ja Marioni mäng'' dialoogide ja 28 lauluga + mitmehäälsed laulud Walter von Meissen (peab lihtsalt teadma) PILLID Iseseisvat instrumentaalset muusikat ei olnud. Pillid olid mõeldud tantsu- ja laulusaateks. Varaseim tantsuvorm estampii (aeglane sammtants) koos pillisaatega OREL vanim pill, tsirkuseartistid kasutasid Aahheni kirikuorel mängis liturgilist muusikat õukonnas ilmalikku muusikat kandeorel portatiiv Viiulite eelkäijad: fiidel & rebekk peaaegu nagu kitarr suur kõlakast + lühike kael, võib mängida poognaga, hoiti rinna najal harf lauto psalteerium risti keeltega; poogen, näpud või löömine organistrum e rataslüüra suudab paari või rohkem nooti korraga mängida
soolopilliks tavaliselt viiul. Antonio Vivaldi. 13) Tantsusüit mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109 Tantsusüit mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa Süit on kolmas oluliseim instrumentaalmuusika vorm. Hilisema süidi algideed võib näha aeglase eelutantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast. Neli tantsu: 1)allemande 4osaline tm rahulik saksa sammtants. 2)courante 3osaline tm kiire prantuse hüppetants. 3)sarabande 3osaline tm aeglane pidulik hispaania tants. 4)gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa, 6/8 või 9/8 tm. Nende osade vahele pandi ka teisi tantse ning mittetantsulisi osi. BAROKIAJASTU TÄHTSAIM POLÜFOONILISE MUUSIKA VORM 14) Fuuga lk. 120 Fuuga eelkäijaks oli renessansiajastul levinud ricercare. Fuuga on kõrgeim polüfoonilise muusika vorm, mis saavutas oma täiuse Bachi loomingus
1.5.1. Süit Süit eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süidi algideed võib näha aeglase eeltantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Varabaroki tantsusüidid olid tihti ühtlasi variatsioonitsüklid: samast viisist oli tuletatud hulk eri karakteriga tantse. 17 saj kujunes kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: · Allemande saksa sammtants, aeglane · Courante prantsuse hüppetants, kiire · Sarabande pidulik hispaania tants, aeglane · Gigue soti hüppetants, kiire Nende osade, eriti sarabande'i ja gigue'i vahele pandi teisigi tantse (menuett, gavott) ning mittetantsulisi osi (instrumentaalaaria). Tavaliselt algab süit pidulikus laadis sissejuhatusega, orkestrimuus.s oli selleks enamasti prantsuse stiilis avamäng ehk overture. Itaalias nimetati süiti partita'ks. 1
mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Süit sonaadi ja kontserdi kõrval instr muusika olulisim vorm, mis oli eri karakteriga tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade sükke. 17. sajandi lõpul, kui ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsumood, kujunes seal süidile kindel raam neljast tantsust: 1) allemande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants; 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants; 3) sarabande aeglases 3-oalises taktis pidulik hispaania tants; 4) gigue soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Gigue ja sarabandi vahele pandi ka teisi tantse menuett gavott jt või mittetantsulisi osi (instr.-aaria). Süit algab tavaliselt piduikus laadis sj-ga, orkestrimuusikas oli selleks prantsuse stiilis avamäng e ouverture.
3. Soolokontsert-vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kontsert on reeglina 3-osaline. Peamine helilooja Antonio Vivaldi. Tema tuntum teos on „Aastaajad“. Temalt on tuntud 770 teost. Ühe ooperi „Tito Manlio“ kirjutas ta 5 päevaga. Süit-eri karaktereis tantsudest, kui ka instrumentaalpalade tsükkel. 17. sajandil kujunes süidile Saksamaal ka kindlam vorm: 1. allemande-4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2. courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants 3. sarabande-aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4. gigue-soti hüppetants, süidi kiireim osa. Itaaalias nimetati süiti partitaks ja sellele polnud kindlat vormi. Klaviirimuusika-klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist G. Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastast tegutses Pariisis haritlastering Academie de Poesie et de Musique ning kelle tegevuse tulemusena sündis õukonnaballett. 1650
annaabi.ee 
