Chichèn Itzà stiil Chichèn Itzas levis klassikalise perioodi lõppastme ajal ja varasel järeklassikalisel ajajärgul mitmeid uusi hoonetüüpe ja ehitusvõtteid mujale maia maailma. Kuigi seal leidub palju Puuci templeid ja akropolistiilis hooneid, on need segiläbi stiililiselt nii selegelt erinevate hoonetega, et see on tekitanud palju vaidlusi, ent arheoloogid on arvamusel, et ehituse kvaliteet ja tehnoloogia viitab selgelt maiadele. Kasutati katustega sammastikke, kolme sillusuksega tepleid ja pseudokaart. Leidub ka Puuci stiilis pika ninaga jumalate maske ja Chenesi stiilis fassaade, kui ka sulismaosambaid ja tuhandeid sõjamehi, preestreid ja muid aukandjaid kujutavaid reljeefe. Mitmel pool keskmisel eelklassikalisel ajajärgul leitud ümarstruktuur paistab olevat Caracolis sihipäraselt ja veidi muudetult taaskasutusele võetud observatooriumina. Paljud neist uuendustest püsisid veel
juurde nad olid kujundatud, omaniku majanduslikku ja sotsiaalset staatust, samuti kasutatava maaala suurust. Viimane oli mõnel juhul määrava tähtsusega: ei olnud ju Veneetsias võimalik luua selliseid aedu kui põhimaal. Barokkaedade kujundamisel kujuneb oluliseks teatraalsete perspektiivide loomine, samas ka võimalikult mitmekesiste vaadete ja vaatepunktide paljususe loomine (nt Ferdinando Bibiena kujundus hertsogi paleele Colornoses). Kasutati sepisväravaid, sammastikke ja üksikuid sambaid, skulptuure ning organiseeriti need oskuslikult vaadete raamimiseks või perspektiivi rõhutamiseks, lagedatel aladel dramaatiliseks efektiks ning ootamatute kujunduste saavutamiseks. Ka terrasse ja tõstetud teid loodi mitte ainult hoone ja aia sidumiseks, vaid võimalikult mitmekesiste vaadete ja perspektiivide loomiseks. Vicenza arhitekt Francesco Muttoni osalus Villa Trissino kuulsate aedade kujundamisel, temalt on säilinud tööde kirjeldused ja plaanid
annaabi.ee 
