Ning samuti on üsna keerukas tõmmata piiri metsa- ja parkide ning haljasalade taimede liikide vahele. On väga palju meetaimi, mis kasvavad looduslikult, kuid samas kultiveeritakse neid ka parkides ja haljasaladel. (Rohtla, 2001) Meetaimede morfoloogia Meetaime üheks väga oluliseks osaks on tema juur. Eestis kasvavatel meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur. (Rohtla, 2001) Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001) Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised, munajad,
Hilja õitsvad – kastehein, timut Heintaimede kasvulaad Pealisheinad – luste ja päideroog ei sobi karjamaale, sest pikad ja lehm ei paista välja, sest neil pole peale niitmist palju lehti, toitaineid vaja juurtest , kurnab taime ära. Alushein- aasnurmikas, madalakasvuline Puhmikulised – kerahein, timut Võsundilised – Valge ristik on kahjulik muru umbrohi, sest see õitseb, mesilane, laps, ema minestab Mullastiku ja niiskusolud Põuakindlad – sammasjuurtega liigid, nõiahammas, kerahein Vastupidavad üleujutustele – roosa ristik, rebasesaba Ei sobi huumusevaesele leetunud mullale – lutsern, aasnurmikas Ei sobi soomullale – lutsrnn, kerahein Katteviljde taluvus Hästi – timut, roosa ristik, punane ristik Rahuldavalt – kerahein, nõiahammas Ei talu – valge ristik, aasnurmikas Võitlusvõime Tugev - Roog-aruhein, kerahein, timut Keskmine – rebasesaba, aasnurmikas Nõrk – valge ristik, valge kastehein
Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavale tungiv. Lisaks on ta toitainete suhtes vähenõudlik. Rukis on tuultolmleja taim. Titrikale – Saadud erinevate nisu liikide ning rukki ristamiste tulemusel. Tritikales on üritatud ühendada nisu kõrge kvaliteet hea saagivõime ning rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. Tatar – Soojust armastav taim, mille seemned alustavad idanemist 7-8°C juures. Tatra kasvuaeg on sõltuvalt sordist 60…120 päeva. Harilik hernes – Liblikõieline sammasjuurtega rohttaim. Vars on tal õõnes, kergelt neiljakandliline ning varre pikkus sõltub sordist. Hernele ei sobi liigniisked ja õhuvaesed mullad. Soodsaimad 3 kasvukohad on liivasavi või saviliiva mullad. Kasvatatakse enne ja peale teravilja. Talle sobivad kõik mullaharimisviisid. Kultiveerida tuleb põld 6-10cm sügavuselt. Idanemistemperatuur 1-2 °C. Hernele sobivad hästi madala lämmastikusisaldusega väetised. Väetised võiksid sisaldada
annaabi.ee 
