Võib igaks juhuks meelde tuletada, et ta roomab alati. Ükski teine meie tavalistest niitude ristikutest ei rooma. See on valgele ristikule aga elulise tähtsusega, sest võimaldab taimel vegetatiivselt paljuneda. Rohked varreharud juurduvad sõlmekohtades ja tekibki uus taim. Niimoodi kiiresti paljunedes võib ristik isegi laisa talupidaja põlluumbrohuks saada. Valge ristik on pikkade, lamavate , sõlmedest juurduvate vartega, lühikese sammasjuurega 5-30 cm kõrgune alushein. Valge ristiku läbilöövus segudes on esimesel aastal väike, kuid soodsamates tingimustes levib ja püsib rohukamarates aastakümneid. Hea saagivõimega ainult karjamaadel, kuna mullapinnal roomavate varte tõttu võtavad saagi moodustamisest osa vaid lehed. Valge ristiku saak koosneb seega ainult kõrge toiteväärtusega lehtedest ning õienuttidest. Püstise taimiku kvaliteet ei lange järsult ka koristamisega (karjatamisega) hilinemisel
.....................................................................................15 Sissejuhatus Teetaimest on olemas kaks varianti: Thea (Camelia) sinensis- hiina tee ja Thea (Camelia) assamica- assami tee. Kumb neist on algupärane liik, seda pole suudetud tänaseni üheselt selgitada. Hiina teepõõsa põhitaim kasvab kuni nelja meetri kõrguseks, assami tee oma pidavat, kui tal takistamatult kasvada lasta, sirguma enam kui kahekümne meetri kõrguseks. Mõlemad liigid on igihaljad ning sammasjuurega, mis võib kasvada kuni viie meetri pikkuseks. Mõlema liigi lehed on lühikeste varte ja nahkja pealispinnaga. Kujult on nad lantsetjad, elliptilised või munajad, nende serv on saagjas. Lehepungad ja noored lehed on alumiselt küljelt kaetud karvakestega ning neil on hõbedane, siidine läige. Assami tee lehed on tunduvalt suuremad kui hiina tee omad. Jasmiinitaolised õied paiknevad lehekaenlastes üksikult või mitmekesi koos. ümarad viljad kujutavad endast kolme lehvikuga
Liblikõielised · Seovad õhust N (150-250 kg/ha) · Suurendavad mulla orgaanilise aine sisaldust · Sügavale ulatuva juurestikuga toovad P ja K haritavasse mullakihti · Parandavad mulla struktuuri · Vähendavad umbrohtumust · Suurendavad mulla bioloogilist aktiivsust · Parandavad muldade veemahutavust · Suurendavad liivmuldade sidusust ja savidel vähendavad Õlirõigas Ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, hea külgjuurte moodustamine Raphanus sativus ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps Tugevad sammasjuured, mis väga tundlikud mullatihenemisele. Brassica napus Tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas. Rüps Külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Brassica rapasubsp. oleifera Valge sinep Kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea
- vihmausside elutegevuse soodustamiseks - allelopaatiliste mõjutuste vähendamiseks Punane ristik sügavale ulatuvad peajuured tugevasti hargnenud külgjuurtega (Eesti kobedas mullas) Lutsern sügavale ulatuvad, väga tugevad sammasjuured; hea läbitungimisvõime, peenikeste külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Mesikas peajuur mitme jämeda külgjuurega ja rikkalikult peenikesi külgjuuri Õlirõigas ristõieliste seas tugevaima sammasjuurega, külgjuurte moodustamine ka sügavamates kihtides, peente külgjuurte areng ainult kobedas mullas hea Raps tugevad sammasjuured, mis on väga tundlikud mulla tihenemisele; tugev peenikeste külgjuurte areng kobedas mullas Rüps külgjuurte areng nõrgem kui rapsil Valge sinep kobedas mullas sammasjuurte ja külgjuurte areng hea. Tihedas, struktuuritus mullas juurte areng tagasihoidlik. Tõrjub peedinematoode. Mõjutab soodsalt bakterite ja seente elutegevust mullas.
lihtlehed · Kollakasrohelised isasõied asuvad kimpudena tavaliselt mitme kaupa rippuvates urbades, emasõied ühe kaupa istuvalt või 23(5)-kaupa püstisel lehekaenlas oleval viljaraol. · Vili on üheseemneline tõru, mida osaliselt ümbritseb erineva suuruse, kuju ja välispinnaga (siledast-krobelisest kuni karvase ja ogaliseni) kuupula e. lüdi · Tammeliikidel on hästiarenenud juurestik, tavaliselt tugeva sammasjuurega, arenenud on mükotroofne toitumine, sümbioosis kandseentega. · Heade tugevusomadustega, kõvast, elastsest, raskest, vastupidavast ja hästi töödeldavast ilusa toimega kulumiskindlast puidust valmistatakse sise- ja välismööblit, parkettpõrandaid, vaate ning valmistatakse msg. tarbe- ja kunstiesemeid. Puitu kasut. rohkesti laeva- silla- ja vesiehituses. · Parkaineid sisaldavast tüvekoorest (sisaldab kuni 10% parkaineid) toodetakse
Emasõitel ulatub kuupulaga varjatud sigimikust välja ainult emakasuue. Vili (tõru) on kaetud õhukese pruuni kestaga, milles asuvad suured idulehed. Tõru on osaliselt kuni täielikult kaetud kuupulaga ja väga varieeruva suuruse ning kujuga. Suvehaljastel liikidel toimub õitsemine koos lehtimisega, igihaljastel liikidel hiljem (tavaliselt juunis). Tammeliikidel on hästiarenenud juurestik, tavaliselt tugeva sammasjuurega, arenenud on mükotroofne toitumine, sümbioosis kandseentega. Annavad kännuvõsu. Tammeliikide puit on väga väärtuslik, iseloomulikud on nn. laiad säsikiired. Lülipuit tumepunakas, ristlõikes näha kontsentrilised augukeste read (rõngassooneline puit). Tammeliike arvatakse olema erinevate autorite arvates 250 kuni 800-ni. Nii suur varieeruvus liikide arvus tuleneb arvatavasti sellest, et paljude tammeliikide areaalid kattuvad ja seetõttu on võimalik rohkete hübriidide teke
annaabi.ee 
