Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis
hauakambri leidmine toimus 1922. aastal Kuningate orust. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niilude äärde terved "surnute linnad", mida valvasid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud. Suursugused on ka Egiptuse templid. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid kujutavad reljeerid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Tepleid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu pääses ka rahvas ja tagumised kinnised ruumis, kus vaid preestrid võisid toimetada. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid nelatahulised taravatipulised kivisambad. (Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost, palme). Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites
Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastabasid üksteise peale. Püramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased
Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda, kus asus Surnute riik). Püramiide oli 3 tüüpi: Astmikpüramiidid, kõige vanemad Murdpüramiidid Tavalised püramiidid Tähtsal kohal olid ka templid. Vana riigi ajal ehitati haudtempleid (suur sammashoov, kuhu pääses rahvas + valituile määratud ruumid). Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mida kutsuti Oru templiks, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Kõige tuntum tempel on avastatud Abusiri püramiidide väljal ja mille keskme moodustas päikesefetiš (jumaldamise, kummardamise objekt) Obelisk (ülevalt poolt teravaks minevad sambad, enamasti lahingutel langenute mälestuseks), mis oli mastaba sarnasel alaehitisel
Templid olid pühendatud konkreetsetele jumalatele. Sisenemisel on sfinkside allee, püloon väravataoline ehitis, mille ees seisis tavaliselt obelisk. Ehnatoni usureform - Egiptuse arhitektuur (mastabast kahjuhaudadeni): Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastabad ja templid. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Mastaba on Vana-Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga.
Ehitati suurtes graniitplokkidest, horisontaalselt laotud, asetatud nii, et plokke hoidis nende enda raskus. templeid ehitati jumalate kummardamiseks, kuna jumalaid oli palju, siis oli ka templeid palju. Üks suurimaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames on sambad, mis jäljendasid taimi (lootus, papüürus ja palm). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele). Üldmulje templitest oli monotoonne, erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala. KUJUTAV KUNST: Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes
annaabi.ee 
