Eestimaa kommunistlik partei EKP, rahvarinne RR, internatsid 15. Millistes idabloki riikides toimus võimuvahetus rahumeelselt, millistes mitte? Rahumeelsed Poola, Ungari. Mitte rahumeelselt Rumeenia ja Jugoslaavia 16. Nuimeta üks väline ja kaks sisemist põhjust, miks toimus idabloki lagunemine? Nõukogude liidu lagunemine, sotsialismi mudel oli ennast ammendanud, majandus kriis. 17. Mida nimetatakse sametrevolutsiooniks? Miks on pandud selline nimi? Tsehhoslovakkias kõrvaldasid vanameelsed liidrid, partei taandus vägivalda kasutamata ja seda nimetatakse sametrevolutsiooniks. 18. Millised poliitilised muutused on toimunud Ida-Euroopas pärast kommunistliku reziimi kokkuvarisemist? Nimeta kolm. Uue riigikorra ülesehitamine. Demokraatliku valimissüsteemi juurutamine. Püüd integreeruda euroopaga. 19. Millisest sündmusest sai alguse uus ärkamisaeg? Fosforiidisõda 20
Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt
Tühistati Solidaarsuse tegutsemiskeeld. Juunis 1989 toimunud Seimi valimiste tulemusel sai Poola peaministriks Solidaarsuse esindaja T. Mazowieck, kes oli esimene mittekommunistlik valitsusjuht Ida-Euroopas. 1990.a. astus Jaruzelski presidendiametist tagasi ja presidendiks valiti "Solidaarsuse" juht Lech Walesa. Poola presidendiks 1990- 1995. Tsehhoslovakkia-1989.a. sügisel kõrvaldati võimult Tsehhoslovakkia vanameelsed liidrid. ·Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, kuna kommunistlik partei taandus vägivallata. Kommunistlik partei astus lihtsalt kõrvale. 1990.a. sai Vaclav Havelist demokraatliku Tsehhoslovakkia president kuni 1992. 1992.a.Tsehhoslovakkia föderatsioon likvideeriti ja nn. sametlahutuse käigus moodustati 2 uut iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia Vabariik. Saksamaa-Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga püüdis esialgu valitsevat reziimi kindlustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud
Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tšehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada
Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu
Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu
pesumasinate väljaveo keeluga 1989 aasta suvel sai poolas peaministriks mitte kommunist 1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989 a dets vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud ceausescu enam maha suruda 29 1985 aastal gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud eestis esialgu ulatuslikku vastukaja
pesumasinate väljaveo keeluga 1989 aasta suvel sai poolas peaministriks mitte kommunist 1990 aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega solidaarsuse juht Lech Walesa 1989 aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumiste survel võimult ka tsehhoslovakkia ja bulgaaria vanameelsed liidrid Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989 a dets vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud ceausescu enam maha suruda 29 1985 aastal gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud eestis esialgu ulatuslikku vastukaja
1. Poolas ja Ungaris arenesid sündmused rahulikult valitsevad parteid istusid opositsiooniparteidega ühise laua taha ning jõudsid järeldusele, et tuleb taastada demokraatia 2. Bulgaarias, Tsehhoslovakkias ja Saksa DV-s püüdis kommunistliku partei juhtkond viimse hetkeni uuendustele vastu seista. Kui sellest midagi välja ei tulnud, nõustuti lõpuks erru minema. Tsehhoslovakkias aset leidnud sündmusi on nimetatud sametrevolutsiooniks. 1. jaanuaril 1993 lagunes riik kaheks: Tsehhiaks ja Slovakkiaks. 3. Võimule saanud uus valitsus Saksamaal hakkas ette valmistama Saksamaa ühendamist. See toimus valemi 2+4 järgi (s.t. kõigepealt jõudsid sakslased omavahel kokkuleppele ja kooskõlastasid siis otsuse nelja suurriigiga. 1990 Saksamaad ühinesid. 4. Rumeenias läks verevalamiseni. Rahva meeleavalduste vastu saadeti tankid, millele järgnes ülestõus
Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt
doktriinist 1987. a. (st. Gorbatsov pidas õigustamatuks sõjalise jõu kasutamist sekkumisel sotsialistlike maade siseasjadesse), kadus ära NSVL ja VLO sõjajõudude 30 tugi Ida-Euroopa diktatuuridele/diktaatoritele. Enamikes riikidestoimus kommunistlike diktatuuride lagunemine rahulikult teel (v.a. Rumeenia). Tsehhoslovakkias nimetati vabanemisprotsessi sametrevolutsiooniks, kuna kompartei taandus võimult vägivallata (see termin sobiks ka Eesti kohta, kuna siingi puudusid inimohvrid ja relvavõitlus taasiseseisvumisprotsessis). Vabanemist juhtis Vaclav Havel, kes valiti Tsehhoslovakkia presidendiks, parlamendi esimeheks sai Alexander Dubcek. Poolas oli Nõukogude-vastase võitluse juhiks ametiühingu koondise ,,Solidaarsus" rajaja ja liider Lech Walesa, kes valiti presidendiks. Poolas oli alanud poliitiline kriis