Sambla mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Samblarinne on katkendlik. The birch-fen type occurs on fen peat soils of different depth and stage of decomposition. Madalsoo kasvukohatüüp esineb erineva tüseduse ja lagunemisastmega turbamuldadel. The predominant part (75%) of the stands consists of swamp birch forests, with pine forests (20%) following.

Metsatüübid

1

Samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse - Olemas hulkraksed paljunemisvahendid - Paksuseinalised spoorid - Viljastumiseks vaja vett PALJUNEMINE Suguline ja vegetatiivne Suguline paljunemine toimub eoste abil

Biosüstemaatika botaanika osa

0

Sambla - Põllum. pHKCl 5–5,5, H5,6 1–2, H8,2 3–4 cmol+ kg-1, Alliikuv < 40 mg kg-1, V 70–75%, samblikurinne on pidev (palusammal, põdrasamblikud jt.). Rikkama keemilise ja mineraalse koostisega liivadel: mustikamännikud (II–III kl) hõreda Sügavuse suunas väheneb happesus ning tõuseb küllastusaste.

Konspekt

0

Sambla - , 27 seene-, 32 sambliku-, 59 loomaliiki). III kaitsekategooria: Liigid, mille arvukus on vähenenud või võib väheneda sedavõrd, et liik võib sattuda ohustatud liikide hulka ning liigid, mis kuulusid rangematesse kaitsekategooriatesse, ent rakendatud kaitseabinõude tõttu on väljaspool hävimisohtu.

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

1

Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad.

Eksami kordamisküsimuste vastused

1

Samblarinne on tüse, domineerivad palusammal, karusamblad, turbasamblad ja kaksikhambad.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sambla - samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

1

Samblarinne on hõre, kõrgematel mätaste esineb kohati palusammal.

Metsatüpoloogia

1

Samblad - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia.

Taime botaanika

1

Samblarinne on hõre ja katkendlik.

Metsatüübid

0

Samblarinne on hästi väljakujunenud, domineerivad palusammal, kaksikhambad, laanik, turbasamblad, karusamblad jt. Raiestikel suureneb turba- ja karusammalde osakaal, LU toimub tavaliselt männiga.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sambla - samblikurindes, mis on pidev, esinevad palusammal, kaksikhambad, põdlasamblikud, islandi samblik jt. Kuivi nõmmerohumaid esineb piiratud ulatuses vaid huumuslikel leedemuldadel.

Leedemullad

0

Sambla - samblikurinne Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid kasvukohatüüpi.

Materjalid metsanduseks

0

Samblarinne on ebaühtlase tihedusega, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, harilik kaksikhammas, raunik, tüviksammal, harilik karusammal, turbasammal.

Metsabotaanika

0

Sambla - samlikurinne: punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud, porosamblikud

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

0

Samblarindes on tüüpilisemad laanik ja kaksikhammas, laanik meenutab miniatuurset kuuske. Kaksikhammas talub tallamist, kuid ta ei tule liigset päikest.

Laanemets

0

Samblarinne on katkendlik, peamiselt tüvealustel mätastel esinevad palusammal ja laanik, mätaste vahel: soovildik, harilik teravtipp ja turbasamblad.

Metsabotaanika

0

Samblas on aga vähe baktereid, mis tuleneb rabale omasele happelisele keskkonnale ning seega pole bakterid suutelised surnuid taimeosi lagundama.

Ökosüsteemid - Raba

0

Samblarinne on üsna katkendlik, peamiselt mätastel kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, h. karusammal, tüviksammal ja erinevad turbasamblad.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Sambla - ja samblikurinne 2. Rohurinne 3. Puhmarinne 4. Põõsarinne 5. Puurinne (ülemine ja alumine) Euraasia; Põhja-Ameerika; Leedemullad;

Loodusvööndid - referaat

0

Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma.

Eesti taimed ja taimekate

0

Sambla - samblikurinne: on pidev, esinevad palusammal (D), laanik (D), lainjas kaksik- hammas, lehviksammal, vähesel määral on samblikke.

Metsabotaanika

0

Samblaliike on Karula rahvuspargist leitud 157, millest kaheksa on kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Haruldaseim on läikiv kurdsirbik.

Karula Rahvuspark

0

Sambla - samblikurinne: enam-vähem pidev; ohtralt esineb samblikke, v.a. aladel, kus viimastel aastakümnetel on olnud põlengud.

Metsabotaanika

0

Samblarinne – niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas

Lammimetsade esitlus

0

Sambla - samblikutundrates, kus eelistatakse künklikku maastikku orgude ja järvedega, sest seal kasvab rikkalikumalt rohttaimi.

Põhjapõder

0

Samblarinne on kohatine. Rohusoos kasvavad harilik skorpionsammal, harilik teravtipp, soovildik, harilik tüviksammal ja turbasamblad.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Samblarinne – vähe arenenud, peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, niiduehmik, harilik roossammal, erinevad lehiksamblad.

Metsabotaanika

0

Sambla - ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik, metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv.

Metsabotaanika

0

Samblad – sambla liike on palju ja need levivad rohumaadel sel juhul kui rohumaa muld on happeline ja väetamata.

Taimekasvatus

0

Samblarinne - on eriti iseloomulik kähar salusammal kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid ja kaksiksamblaid.

Salumets

0

Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Sambla kasv on samas raskendatud. Muru kevadväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu.

Muru väetamine

0

Samblarinne on pidev, esineb palusammal (D), turbasamblad (D), laanik, kaksikhambad ja harilik karusammal.

Metsabotaanika

0

Samblasoometsad – iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, puudest domineerib mänd.

Metsakasvatuse arvestuse vastused

0

Sambla varred on kuni 15 cm pikad, lamavad, enamvähem sulgjalt harunenud, teritunud tippudega.

Metsabotaanika

0

Sambla taim on haploidne. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal.

Eesti taimed ja taimekate

0

Samblasoomets – peamiselt turbasammaldest koosnev sammal Rohusoo mets – rohttaimedest

Ökoloogia eksami küsimused ja vastused

0

Samblarinne – harilik karusammal, raba-karusammal, turbasamblad, harilik palusammal.

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

0

Samblad - poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.

Bioloogia tunnikontroll - Paljasseemnetaimed

0

Sambla - ja samblikurindes kasvavad näiteks: Islandi käokõrv, palusammal.

Metsarinded

0

Sambla - ja samblikurinne  Sambla- ja sambliku rinne on esimene rinne.

Metsarinded

0

Samblaaed on tuntud kui moderniseeritud variant kontrollitud jaapani aiast.

Minimaailm

0

Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole.

Samblikud

0

Samblarinne on lausaline ja turbasammal moodustab enamiku pinnakattest.

Metsatüübid

0

Sambla tõrjeks on vanemas kirjanduses sageli soovitatud nn muruliiva.

Niidu ja ilumurud

0

Samblatest on esindatud tüviksammal, tähtsammal ja roossammal.

Metsatüübid

0

Sambla - ja samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest.

Metsarinded

0

Samblaist on tähtsamblad, kähar salusammal, tüviksammal jt.

Nõmmemetsad ja salumetsad

0

Samblarindes on domineerivaks liigid palusammal ja kaksikhambad.

Metsatüübid

0

Samblasoometsade tüübirühm - turvas koosneb turbasamblast, karbonaadivaesed.

0

Samblad e. sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed.

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

0

Samblast lahtisaamine on paljudele aiapidajatele iga .aastane nuhtlus.

Muru väetamine

0

Sambla varred on tavaliselt kuni 10 cm pikkused ja jäigad.

Metsabotaanika

0

Samblad on raskemetallide kogujad ja indikaatorid.

Sammaltaimed

0

Samblaliiki - Fissidens Julianust, ujuvat penikeelt.

Rõuge suurjärv

0

Sambla - samblikurindes esinevatest liikidest.

0

Samblal on risoidid, vars, lehed ja eoskupar.

Bioloogia kontrolltöö Seened ja samblikud

0

Samblad on taimed, mis kasvavad igal pinnal.

Magevee akvaristika

0

Samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline.

Metsabotaanika

0

Samblarinne on esimene. Rohurinne on teine.

Bioloogia

0

Sambla - samblikurinne on katkendlik.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Sambla - samblikurinne on aga pidev.

Leedemullad

0

Samblad on loodusele väga kasulikud.

Sammaltaimed

0

Samblad on laanik ja kaksikhammas.

Laanemetsa taimed

0

Samblarinne on liigirikas ja tüse.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Samblarinne – harilik karusammal,

RABA-kõrgsoo

-1

Samblarinne on jõuline ja katkematu. (samblarinne on tüse ja lausaline) In addition to the ordinary species of forest mosses also patches of bog moss and hair moss can be found there.

Metsatüübid

-1

Samblarinne – vähe arenenud, puude (eriti kuuskede) varjus on samblarinne pidev, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas.

Metsabotaanika

-1

Samblarinne on tüse, esinevad palusammal (D), laanik (D), kaksikhambad (D) (harilik ja lainjas), harilik karusammal, turbasamblad.

Metsabotaanika

-1

Samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid.

Vooremaa maastikurajoon

-1

Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad.

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

-1

Samblarinne on varjulistes kohtades pidev.

Metsatüpoloogia

-1

Samblarinne - laanik , kaksikhammas

Nõmme-palumets, Laanemets

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti