Tänu kellele pole meil kodusõda
politseiriigiks muuta. Aprilliööd ajasid end relvastama, sundisid
poliitikuid ja repressiivorganeid oma seljatagust kindlustama. Kuid
ühiskonnale tähendas see nõrgestamist. Ja aprillimäss pani Eesti ennast
nõrgestama.
Pronksmees kui sümbol
Tõnismäe ausammas oli eelkõige muidugi sümbol (hoolimata valitsuse
katsetest teda "hauatähiseks" pisendada). Kindlasti ei olnud sel sümbolil
sellist ühest tähendust nagu ametlik retoorika või siis äärmuslikumad
sambapooldajad talle omistada püüdsid. Eesti ühiskond ei olnud
tegelikult (ega ole praegugi) jagunenud sugugi vaid kaheks äärmuseks,
kuigi taas kord just säärast muljet üritati sündmuste eel ja käigus
tekitada.
Kui asetaksime kõnealuse sümboli sotsiaalsel väljal ükskõik millisesse
punkti, näeksime hästi, et selsamal väljal asuvate isikute või rühmade
vaade ja sellest tulenev käsitlus sõltub nende asendist sümboli suhtes ning
sellega kaasnevatest paljudest mõjutajatest.